Haapsalu metsakalmistul riputas keegi voodoo-nuku tamme otsa

Foto: Merilin Kaustel-Lehemets

Hingedepäeval sel esmaspäeval oma ema hauale küünla viinud mees märkas haua lähedal tamme otsas rippuvat musta kaltsunukku, pea alaspidi.

„Haapsalu metsakalmistu kagupoolse läbikäigu lähedal umbes 10 meetrit jäätmekonteineritest on haudade vahel kasvava noore tamme otsa jalgupidi poodud süsimust voodoo-nukk,” kirjutas üks mees esmaspäeval Lääne Elule, sest polnud varem midagi sellist kohanud. Kolmapäeval käis mees taas ema haual ja „ennäe, rõsket ilma trotsides varitseb ta rahuga edasi”, kirjutas Läänemaal tuntud ja lugupeetud eakas mees taas toimetusele saadetud kirjas.

Kolmapäeva pärastlõunal otsis Lääne Elu koos kalmistu töötaja Katrin Rannamäega tamme ja selle otsas rippuva nuku üles. Enne aga näitas Rannamäe üht teist puud ja üht teist väikest musta nukku selle otsas. „Meie Maša,” tutvustas Rannamäe. Nii kutsuvad kalmistu töötajad juba mitu aastat kase otsas rippunud nukku. See polnud aga sama nukk, mille pilt Lääne Elule saadeti. Mõningase otsimise peale avastasimegi haudade vahel tamme ja selle otsas pea alaspidi rippuva musta kaltsunuku. Kahe nuku vahe on sadakond meetrit. Mõlemad asuvad üsna kalmistu aia ääres. Paarkümmend sentimeetrit pika nuku silma oli torgatud nööpnõel.

Nukk oli pealtnäha valmistatud kahest risti pandud puupulgast ja mässitud musta soki sisse. Näo, südame ja kõhu kohal olid väikesed paberitükid, millele olid värvilise pliiatsiga kantud hieroglüüfi või ruunikirja meenutavad märgid. Südame kohalt oli nõel välja kukkunud. Paberitükid olid mässitud keha külge musta jämeda niidiga.

Et alguses näis nuku värviline laik näo kohal fotona, otsustasime igaks juhuks kohapeale kutsuda ka politsei. Haapsalu jaoskonna välijuht Ahti Jõemaa tuli, pani kummikindad kätte ja harutas nuku puu küljest lahti. „Mis seal ikka karta,” ütles Jõemaa. „Ükskord oleme kõik siin aias.”

Esialgse vaatluse järgi oletas Jõemaa, et nukk on puu otsas rippunud nädalapäevad. Nukule oli kinnitatud kolm ruudulise paberi tükki: üks näo, teine rinna ja kolmas kõhu kohal. Neile olid kantud värvilise pliiatsiga mingid märgid.

„Täiskuu ja hingedeaeg,” pani Jõemaa nukule esialgse diagnoosi ning asetas nuku paberist kotti. „Eks pea mõtlema, mis sellega edasi saab. See pole ka meile igapäevane sündmus.”

Puu otsast maha võetud nukku silmitsedes meenus Rannamäele, et „Mašaga” puu all olid ühe kauni blondi neiu pildid, neiu näole olid joonistatud samasugused sümbolid. „Maša” jätsid kalmistutöötajad puutumata, aga pildid korjasid üles. Nüüd tahtis politseinik neid pilte näha.

Rannamäe leidis veel teisegi sarnasuse: mõlemad nukud asuvad piirkonnas, kus on palju venekeelseid hauakive.

Ringo Ringvee, teoloogiadoktorist usundiloolane ütles Lääne Elule, et selliseid asju ei maksa võtta tänapäeval tõsiselt. Voodoo on pigem meelelahutus ja selle tagant ei tule tavaliselt midagi tõsist otsida.

Mõni aasta tagasi sai politsei teate, et Haapsalu vana kalmistu ühel haual on nõeltega torgitud voodoo-nukk. Veidi aega pärast seda sattus üks koeraga jalutaja Valgevälja karjääri juures metsas paika, kus oli tehtud musta kuke abil mingit riitust.