24

Raudtee taastamist Turbani saadavad küsimärgid

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

raudtee2 (1)Karikatuur: Ott Vallik

ASi Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu peab võimalikuks, et tuleva aasta 22. septembriks saab Lääne Raudtee rööpad Riisiperest Turbani maha panna, majandusminister Kristen Michali sõnul aga pole veel miski kindel.

„See ei ole nii suur töö, et oleks põhjust rääkida aastatest. Rongiliiklus 2016. aasta lõpus on sellel lõigul täiesti reaalne,” ütles Riisalu.

Veolepingu saamiseks alustas Lääne Raudtee oma nõukogu esimehe Koit Uusi ja riigikogu liikme Lauri Luige eestvedamisel majandusminister Kristen Michaliga läbirääkimisi juunis. Riisalu kinnitusel on ministeerium olnud konstruktiivne partner, kes mõistab raudteeühenduse vajalikkust Haapsalu ja Tallinna vahel. „Asjad liiguvad kogu aeg,” ütles Riisalu vastuseks küsimusele, kas viimastel kuudel on läbirääkimistel ka edusamme tehtud. „Eks ministeerium vaata lahendusi oma vaatenurgast, meie oleme valmis leidma raha, et raudtee valmis ehitada; rongid on riigi kontrolli all oleval Elronil olemas. Need võimalused tuleb nüüd omavahel kokku sobitada.”

Praegu ollakse Riisalu sõnul plaanidega küll veel graafikus, kuid aeg hakkab vaikselt täis tiksuma: et raudtee aasta pärast valmis saaks, tuleb otsused teha lähikuudel. Kandev roll selles on Michalil. „Poliitikuna tahab ta sel teemal kindlasti rääkida ka oma erakonna- ja koalitsioonikaaslastega,” viitas Riisalu.

Kui võrrelda majandusministeeriumi kolme nädala vanust seisukohta sellega, mida ütles Michal eelmisel teisipäeval riigikogu infotunnis vastuseks Vabaerakonna fraktsiooni liikme Andres Ammase küsimusele Riisipere–Turba raudteelõigu taastamise võimalikkuse kohta, ei ole erilist arengut olnud. Endiselt on üleval näiteks küsimus, millise äririski ettevõtjad kanda võtavad. „Kui nad suudavad selle sõnastada ja me saame sellest ühtmoodi aru, siis saab selle protsessiga jõuda otsustamisfaasi,” ütles Michal.

Riigi majandusrisk on dotatsioon, mida tuleb Elronile hakata lisanduval raudteelõigul reisijateveoks maksma, sest piletitulu kulu ei kata. „Püüame jõuda ausate numbriteni. Tulevikku vaadates peab maksumaksja pikas plaanis õla alla panema, kui see liin taastatakse,” toonitas Michal.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide selgitas, et Lääne Raudtee hinnangul saab Elron Turba peatuse lisandumisel juurde umbes 130 000 reisi aastas. See teeb 356 reisi päevas. Elron peab seda prognoosi realistlikuks. Michal on aga seisukohal, et ettevõtja peaks osa riske enda kanda võtma: mis saab, kui tegelikkus osutub planeeritust hoopis teistsuguseks? „Praegu käibki arutelu selle üle, milline on reisijate piirmäär, mille puhul saame öelda, et raudtee on vastanud ootustele, ja mis saab siis, kui reisijate arv ei vasta ootustele või vastab osaliselt,” ütles Loide.

Veel jõuab

Raudtee taastamise protsessile sellel lõigul kuluks Riisalu sõnul 9–10 kuud. „Kui rääkida ainult rööbastest, siis 6,5 kilomeetri rööbaste mahapanek Riisiperest Turbani võtab umbes kümme päeva. Peale selle ka kontaktvõrk, ülesõidud ja muu raudteetaristu,” täpsustas Riisalu. Ta lisas, et üks asi on küll rööpad maha panna, kuid palju tähtsam on, et ka rongid neil rööbastel sõitma hakkaksid, sest muidu pole rööbastel mõtet.

Enne aga tuleb Nissi vallas Riisipere ja Turba vahelisel lõigul teha keskkonnamõju hindamine. „Me ei taha mingil juhul sellele protsessile piduriks saada, aga praegu ma küll ei tea, millal me sellega tegelema peame hakkama,” ütles Nissi vallavanem Peedo Kessel. Ta selgitas, et keskkonnamõju hindamise algatamine tuleb kõne alla alles pärast projekteerimistingimuste taotluse esitamist vallale. Tingimused väljastab vald, kooskõlastab ja ehitusloa annab tehnilise järelevalve amet. Keskkonnamõju hindamine tehakse Kesseli sõnul paralleelselt projekteerimisega ja selle valmimist tuleva suve alguseks peab ta võimalikuks.

Et Läänemaa Raudtee saaks vallale esitada projekteerimistingimuste taotluse, tuleb alustuseks kokkuleppele jõuda majandusministeeriumi ja Kristen Michaliga. „Riigil ja meil peab asjast olema ühesugune arusaam, milline see raudteelõik olema peab. Meil on väga selge ajakava, mis ajaks mingi asi peab tehtud olema, et rööpad oleksid järgmise aasta septembris maas ja rongid saaksid hakata Turbasse sõitma. Töö käib,” kinnitas Riisalu.

Majandusministeerium: selgust pole

Majandusministeerium ei ole Lääne Raudteega sõlminud kokkuleppeid, mis kinnitaksid, et 22. septembril 2016 on Riisipere ja Turba vahel rööpad maas. Projekti teostamise üle käivad läbirääkimised. Endiselt on palju lahtisi küsimusi: millisel määral kannavad ettevõtjad riske, mis perioodi pärast ja kuidas toimub projekti tasuvuse hinnang ning selle põhjalt ka iga-aastane dotatsioonivajadus; kust tulevad katteallikad ja euroraha võimalused. Kohtumised raudtee-ettevõtjatega käivad, proovime leida lahendusi, kuid enne kui kõik küsimused mõlemaid osapooli rahuldavaid vastuseid ei saa, ei saa me ka kinnitada, et raudtee Turbasse tuleb.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Gen.
Gen.

Olen ka alati raudtee poolt olnud.Ja pole tàhtis,kas ja kes maksab. ? aga esitex tuleks Haapsallu yks bordell teha. Sest jala Tagasi Tallinña ei jaksa minña ja kaubavedu pole….?

Selena
Selena
Turbas kadus ära keskkool, nagu paljudes teistes väikestes kohtades. Õpilaste vanemad sõidavad päevas 30-50km edasitagasi (ka Ellamaalt), et lapsed saaksid rongile ning rongilt koju, selleks et käia koolis Keilas, Sauel, Tallinnas. (siit küsimus Kulla’le, kuidas EI ole seotud Turba inimesed ja Keila?) väga paljud käivad ka tööle Keilassse, Sauele, Tallinnasse ning mitte kõigil pole autosid (jah käib töölisbuss, hommikul kell kuus, millega olen ise pidanud sõitma Keilasse kooli, kuna teist võimalust polnud – hea õnne korral oli vahel ka minu jõudmise ajaks koolimaja uksed avatud, aga mitte alati. Rongiga oleksin saanud tunnikese hiljem sõita). Mulle meeldiks näha kunagi ka peatust… Loe rohkem »
selle raudtee
selle raudtee

jura asemel vahetage oma valla/alevi võimud välja, kes teile tyhermaa sinna on tekitanud ja teid põlgavad, võtke võim oma kätte , taastage kool, apteek, postimaja jne teile kohapealseks eluks vajalik infrastruktuur. raudtee viib teid kodust ära, mitte ei too koju

Jope, see olen mina, Ants
Jope, see olen mina, Ants
Lp Kulla jt! Kuidas on omavahel seotud Turba ja Keila? Uuri siis! Mul sõber käis enne valimisi Turbas. Palts või Parts, kes seal käiski hääli korjamas. Too tegelane vist ei mäletagi, mida kohalik rääkis. Aga sõber mäletab. Ta ütles, et otse loomulikult käivad väga paljud inimesed Turbas jm Keilas arsti juures. Või apteegis. Kas Sa üldse tead, et Turbas polegi apteeki? Või arvad, et ka nemad peaks ajuhaigete kombel lendama Riisiperre? XP kirjutab siin mõistlikult, vastaja aga ei tea, et rongi kuukaart on rohkem kui poole soodsam. Muidugi ei saa kaugbussiga tööl käia, eriti kui see neelab poole palgast! Ja… Loe rohkem »
Kulla
Kulla

….eelpoolne jope, àra rohkem peale vòta.Ja kui aega saad,vaata Eesti kaarti. Kuidas on omavahel seotud Turba inimesed ja Keila,Tartu jne. ? Need on teises kandis ju.Ja Haapsalu raudtee seepàrast hingusele làkski,et majanduslikult ei tasunud àra. Nùùd,kus kaubavedu pole ja inimesi veel vàhem,pole asjal mingit mòtet. Doteerida igavesti raudteed,kui igas tunnis kàib JUBA doteeritav buss,pole normaalne. ?

Jope
Jope

Oh seda püha lihtsameelsust. Loe ja imesta, kohalikud “tasemel” staarkommenteerijad juba kohal ja pritsivad, mis kole. Ise asjast midagi jagamata. Kas Te ei mõtle näiteks sellisele asjale, et Turba inimesed ei sõida mitte Riisipereni, vaid maksavad pileti eest ikka rohkem? Keilasse? Tallinna? Tartusse?
Ärge tatistage, vaid ikka enne mõelge. Rääkida paarist miljonits päevas on ikka sulaselge totrus. Ja mõni ei saa ikka aru, et ärimehed ongi nõus OMA raha eest valmis ehitama. Dotatsioon, mida selle eest juurde makstakse, on ehk maksimum paarsada tuhat eurot aastas. Selle raha leiab Tallinna sadamast ja mujalt kergesti, vähem on varastada vaja lihtsalt

Viive+Suursalu.
Viive+Suursalu.

Tubli!

siin
siin

on investeering juba tehtud,http://tarbija24.postimees.ee/3380517/liiniload-kaes-superbus-asub-eesti-turgu-vallutama osta pilet ja sõida, ussike tahab aga ehitusraha tasku pista, muu ei huvita

sorts
sorts

huvitav, et Rail Balticu jaoks on olemas suured rahad EList,peale selle valmimist veel suuremad rahad eesti maksumaksjate taskust RB käigushoidmiseks ja vaja on seda RBd kut jänesele tripperit.
kohalikule arengule kõvasti kaasaaitava haapsalu raudtee jaoks pole raha ja oi-kui-kalliks läheb selle ülevalpidamine…..

IRW
IRW

Kes sellel raudteel sõitma hakkab . Juba praegu ei jätku sõitjaid bussidelegi . Isegi kui kõik ümberkaudsed elanikud hakkaksid mingi ime läbi rongiga sõitma ( hinnanguliselt siiski vaid kusagil 500 inimese ringis , siis jääks sellest väheks – voog vajaks ikkagi vähemalt 20000 sõitjat – seda ei kraabi ka unes kokku . Küll aga tapaks rong bussiliikluse , mille kaugem mõju on hoopis hukatuslikum

maali haapsalust
maali haapsalust

siitpoolt minevad bussid peatuvad enamus turbas….käivad u iga tunni takka….

Viive+Suursalu.
Viive+Suursalu.

Rong on palju mugavam sõiduvahend kui buss. Tean mida räägin, sest oma 10 a. olen sõitnud Tallinna vahet, sellestpool rongiga. Sai lugeda ja ka kudududa või heegeldada. 12 a. bussisõitu Keilasse ja ainult valgel ajal sai lugeda. Bussisõit on teekonna mahavisatud aeg.

xp
xp

Kasu ühistranspordist on KAUDNE, seda igal pool maailmas. Nt Turbas täna kodus istuvad töötud saaksid rõõmsasti Tallinnas tööl käima hakata. Riik saaks sellelt omad maksud jne.

rong on võluvits
rong on võluvits

…kui rong käiks, saaks kohe tööd, aga täna bussiga nõus sõitma ei ole.

Jahimees
Jahimees

tra…Riisiperest ju elektrirong käib…kihutage palju tahate…ajuhaiged…

Viive Suursalu.
Viive Suursalu.

Ajuhaige, kas ma lendan sinna Riisiperre?

wpDiscuz