4

Haapsalu uus tänavavalgustus sai valmis

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

tanavavalgustus_f_arvo tarmula

Haapsalus Väikese viigi ääres on vanad lambid veel kõrvu uutega. Praegu on seal ainult uued. Arvo Tarmula foto

Järgmisel kolmapäeval annab Eltel Network AS linnale üle uue tänavavalgustuse ehitusliku osa, linnavalguse kontrollersüsteemi timmitakse veel 31. oktoobrini.

Teisipäeval andsid ehitajad viimase lihvi Haapsalu linna uue tänavavalgustuse ehituslikule poolele.

„Ehitamisega on nüüd kõik,” kinnitas Haapsalu linna geodeet Peep Aedviir, kes juhib ühtlasi projekti linnavalitsuse poolt.
„Ma arvan, et mingeid tõrkeid ei tohiks olla ja objekt võetakse kolmapäeval vastu. Kui me viimati linna läbi sõitsime päevasel ajal, siis oli küll pilt selline, et kõik vajalik on tehtud, nipet-näpet on ehk vaja siluda. Teisipäeval vaatame veel kõik viimast korda üle,” lisas ta.
Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles, et projektiga võib igati rahule jääda. Uus linnavalgustus on teemaks olnud juba aastaid, nüüd on see valmis.
„Raha kokkuhoid ja eesmärk on saavutatud, linn on ilus ja valge. Praegu lahendame veel viimaseid küsimusi kortermajahoovide valgustusega ja siis on kõik valmis,” kinnitas ta.

Valguse reguleerimine veel käib

Esmaspäeva õhtul võisid linnaelanikud tähele panna, et Krahviaed oli tol õhtul kottpime. Seda tõsiasja näeb Aedviir oma arvuti juurest lahkumata ka tagantjärele ja oskab täpselt öelda, mis kellast mis kellani seal valgustus ei põlenud ja millal ning mis tugevusega taas tööle hakkas. Seda kõike võimaldab kodumaise ettevõtja Gridens välja töötatud veebipõhine kontrollsüsteem, mis aitab kokku hoida elektrienergiat ja ka hoolduskulusid.

„Gridens projekteeris ja tootis hanke võitjana tänavavalgustusprojekti jaoks tarkvaralahenduse ja kontrollerid, mis on iga lambi küljes ja kilpides, nende kaudu saab reguleerida valguse tugevust. Kilbikontrollerid suhtlevad valgustites olevate kontrolleritega ja juhivad tänavavalgustuse tööd,” selgitas Aedviir.
Programm annab kohe märku ka sellest, kui kuskil mõni lamp ei põle, nii saab oludele kohe operatiivselt reageerida.
Praegu käivad veel viimased kontrollerite seadistustööd ja ajutist pimendamist võib enne 31. oktoobrit juhtuda veelgi. Aedviir toonitas, et see ei tähenda, nagu oleks tänavavalgustusega midagi katki – Gridens kontrollib tänavate kaupa, kas kõik süsteemid töötavad nii nagu vaja.
Oktoobri viimasel päeval annab Gridens tänavavalgustuse juhtimise Haapsalu Linnahooldusele üle ja jääb lepingu järgi veel viieks aastaks tugiteenust pakkuma. Kui selle aja jooksul ilmneb süsteemis mõni rike, teeb firma selle garantiitööna korda.

Kui päevase valgustugevusega on pilt selge, siis öiste olude katsetamine veel käib. Praegu katsetatakse, kas 40protsendiline valgustugevus on parim võimalik variant. Viimaste päevade öötunde on Aedviir sisustanud sellega, et sõidab mööda linna autoga ringi ja teeb vaatlusi, kas valgus eri tänavail ja piirkondades on küllaldane või vastupidi – liiga tugev.

„Me saame valgustugevust piirkondade kaupa vajadusel muuta, kivisse pole midagi raiutud. Vaatame ja katsetame,” ütles Aedviir.

Tänavavalgustuse tugevus oleneb piirkonnast

Peatänavad
Suurema liiklusega tänavad, mida hämardatakse öisel ajal vähem: Kiltsi tee – Jaama – Tallinna mnt, Lihula mnt – Posti ja Tamme – Metsa – Vaba
Tipptunnil kuni kl 18 põleb valgustus 75 protsendi ulatuses võimalikust valgustugevusest, pärast seda vähendatakse valgustugevust esialgu 65 protsendini.

Ülejäänud tänavad
Tipptunnil kuni kl 18 valgustatud 75 protsendi ulatuses valgustugevusest, pärast seda 65 protsenti. Alates kella 22st kuni hommikul kella 7ni on valgustugevus 30–40 protsenti.
Nädalavahetustel ehk reede- ja laupäevaõhtuti toimub hämardamine alates südaööst, sest siis on inimesi linnas rohkem liikvel kui tööpäevaõhtuti.

Bussipeatused ja ülekäigurajad
Pidevalt 24/7 valgustatud tavarežiimis, hämardamist ei toimu.

Vanalinn
Selle piirkonna lambid on veidi nõrgema valgusega, üldine valgustugevus on 75 protsenti, öisel ajal hämardatakse valgust 50–60 protsendile.
Vanalinna piirkonna alla käivad ka Krahviaed ja muuseumi esine park.

Pargid
Mihkli park, kaubamaja esine haljasala ja mänguväljak linnavalitsuse hoone kõrval
Pidevalt 24/7 valgustatud tavarežiimis, hämardamist ei toimu.

Haapsalu sai 1895 leedvalgustit

Oodatav energiasääst on 65–70 protsenti.

Paigaldati 54 km maakaablit ja 3,5 km õhukaablit, 33 juhtimiskilpi.

Tänavavalgustuse uuendamist rahastas 3 miljoni euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus, kuhu laekus raha CO₂ kvoodimüügist Austriale, Haapsalu linna omaosalus 300 000 eurot. Samast programmist saab uue tänavavalgustuse veel kuus Eesti linna: Keila, Kuressaare, Jõhvi, Paide, Valga ja Võru.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

See on suur saavutus ja tuleb loota,et nüüdsest need laternad põlevad pimedal ajal ja on kustu kui väljas valge.

Auk
Auk

ehk aetakse augud ka ikka kinni varsti? Pole nii ohtlik, kui lahtised kaevud, üleni sisse ei mahu, aga jala murrab ära küll. Augud nii sügavad, et lõppu ei näe.

Setu
Setu

Uhke uue kõrval rikub pilti veel hulgaliselt vanu poste ja igasugu musti ripnevaid soolikaid. Mitu inimpõlve kulub, et kpgu kaabeldus kaasajastada.

Tarmo Saar
Tarmo Saar

Aitasin suures osas kaasa Haapsalu tänavavalgustuse valmimisele. Tööd oli palju ja graafik tihe, kuid nüüd pimedal ajal sõites on tore näha enda töö tulemust. Tänavad ja ülekäigurajad on ühtlaselt valgustatud ja kuskil ei ripu enam vanu roostes laternaid. Tore, et sain sellise suuremahulise projekti valmimisele oma panuse anda.

wpDiscuz