7

Kalle Muuli: Ooüütamine

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kalle Muuli.

KALLE MUULIKui Läänemaa mees Heiki Kranich riigikogu rahanduskomisjoni liikmena ja peaminister Mart Laari eriesindajana 1992. aastal Eesti maksuseaduste hälli juurde astus, oli ta kuskilt lugenud või kuulnud, et eraisiku ja ettevõtte tulumaksumäär peab olema ühesugune ega tohi ületada 25 protsenti.

Põhjendus oli lihtne: veerandikust suurema maksumäära korral hakkavad inimesed märksa rohkem tulusid varjama ning kui ettevõtte ja eraisiku maksumäärad on erinevad, hakatakse üht tulu teiseks maskeerima. Tulemuseks on tühjem riigikassa ja moondunud majandusruum. Ettevõtete vahel tekib ebaaus konkurents ja ühiskonda hakkab lõhestama vihavimm.

Säärastele lihtsatele ja selgetele tõekspidamistele rajatud maksuseadused jõustusid 1. jaanuaril 1994. Kuna riigieelarvet ei saadud muidu kuidagi ots-otsaga kokku, kergitati tulumaksumäär algul suure häda sunnil 26 protsendini, aga ettevõtte ja eraisiku ühesuguse maksustamise põhimõttest peeti rangelt kinni.

Nüüd, 22 aastat hiljem, neab kogu Eesti majandusajakirjandus OÜ-tamist. Meelelahutustegelased on pugenud juriidilisse kehasse ja elavad dividenditulust, mida erinevalt palgast ei maksustata 33-protsendise sotsiaalmaksuga. Ettevõtete juhid ja isegi tavalised töövõtjad on moondunud ühe-inimese osaühinguteks, kes justkui ei teegi enam oma igapäevast palgatööd, vaid osutavad tööandjale teenust, mille pealt ei tule maksta tööjõumakse. Kui mõni erand välja arvata, on üldjuhul kõik juriidiliselt korrektne ehk jokk, ühtki seadust ei rikuta, aga ebaõiglus on siiski suur ja selge. OÜ-tajad muudavad osaühingut kasutades palgatulu ettevõtlustuluks ja väldivad sellega tööjõumaksude maksmist.

Lõppevast nädalast võib sedalaadi uudiseid ja ausate maksumaksjate pahameelepurskeid leida erakordselt suurel hulgal. Riigikohtus jõudis 8.oktoobril lõpule juba 2006. aastal alanud vaidlus maksuameti ja ehituskaupade poe Bauhof vahel. Maksuamet leidis, et Bauhof on jätnud tasumata maksud oma juhtide töötasudelt, vormistades töösuhte ümber juhtimisteenuse osutamiseks. Riigikohus andis õiguse maksuametile ja juhtimisteenusega loodetavasti enam OÜ-tada ei saa.

Paraku vähendab see ebaõiglust ja OÜ-tamist vaid kröömikese võrra. Osaühing pakub maksude vältimiseks kümneid võimalusi ja kõigile neile ei saa keegi kätt ette panna. Ka riigikohus ja maksuamet mitte, sest enamasti on tööjõumaksude vähendamine osaühingu kaudu täiesti seaduslik. Maksuamet kuulutas välja küll püha sõja OÜ-tamise vastu ja Äripäev võttis pihtide vahele isegi peaministri lauljatarist abikaasa Luisa Värgi osaühingu, kuid vaevalt sellest suurt abi on.

Mis siis ikkagi on 22 aasta jooksul juhtunud, et kunagised lihtsad ja selged põhimõtted enam ei toimi? Mis on järjest laiemalt leviva OÜ-tamise põhjus?
Eesti riigi taasiseseisvumise aegsetel ideaalidel pole tegelikult häda midagi. Need on täpselt sama head ja õiged nagu ennegi, sest arvestavad inimloomusega, mille pärisosaks on paraku ka ahnus. Seadused ei tohiks tekitada kiusatust neid rikkuda, seaduse eesmärk ei saa olla inimese proovilepanek. Aga paraku just seda praegused maksuseadused teevad, sest 22 aasta jooksul on neid palju muudetud.

Kõige suurem muudatus on ettevõtte tulumaksu kaotamine aastatuhande algul. Kui eraisiku tulumaksumäär on 21 ja osaühingu tulumaksumäär on null, siis pole raske ära arvata, kumba maksu inimene parema meelega maksta tahab. Kuna töötasult tuleb lisaks maksta veel sotsiaalmaksu, mida omanikutulu väljavõtmisel dividendina pole, siis muutub kiusatus OÜ-tada vastupandamatuks isegi vooruse verstapostile. Sealt edasi on erakulude kirjutamine osaühingu arvele ja muud poolseaduslikud maksuvähendused juba justkui süütu lapsemäng.

Lihtne oleks öelda, et õigluse huvides tuleb ettevõtte tulumaks taastada. Seda tuleks kaaluda, kuid ma pole kindel, kas see on parim lahendus. Kindel on üksnes see, et midagi tuleb ette võtta. OÜ-tamine tuleb lõpetada, valitsus peab leidma probleemile lahenduse ja kohtlema inimesi võrdselt sõltumata sellest, kas nad tegutsevad töövõtulepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjatena või osaühingu kaudu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Lauri Luik
Lauri Luik

Kolleeg ilmselt on kahe silma vahele jätnud või ei tea, et ettevõtte tulumaks ei ole Eestis null. Jaotatud kasum on maksustatav 20/80. Tulumaksuga ei maksustata reinvesteeritud kasumit, mis on ka ainuõige. Tore on torkida, kui ettevõtluskogemus puudub, aga see ei ole mu meelest kohane.

Hallooo
Hallooo

Kuulge Lääne Elu, kas teil arukamaid kolumniste pole? Peale seda, kui Muuli Riigikokku sai, on tal ka viimane arunatuke otsa saanud. Seda jama on juba valus lugeda.

Kalle
Kalle

Muuli ei ole aru saanud, et aeg on edasi läinud. Oleme seni olnud maksukeskkonnas, mille lihtsus ja selgus on välismaal tunnustust leidnud. Nüüd keeratakse OÜ puhul vint üle aga eraisiku “maksupettust” ei ole veel jutuks võetud. Tasakaalustamiseks tuleb maksuametil alustada eraisikute deklareerimata sissetulekute hirmutamise kampaania.
Tsiteerin:
Iga päev töötavad inimesed lapsehoidjatena, koduabilistena, teevad elektritöid, puutöid, põllutöid ja kõikvõimalikke muid töid. Tööde tellijaks on eraisikud, kes peaaegu mitte kunagi ei tasu makstud tööraha eest sotsiaalmaksu. Ja sellise töö tegijad ei maksa peaaegu mitte kunagi tulumaksu.
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/10/16/riiki-petavad-inimesed-mitte-oud

rong
rong

Kalle võiks ka ettevõtjaks hakata. Hetkel ta küll kannatab riigikogulase sündroomi käes.

kuid vaevalt sellest suurt abi on
kuid vaevalt sellest suurt abi on

kui see vend siin vahutab

oü teenib raske tööga
oü teenib raske tööga

kohtleks, jah, õige inimesi võrdselt. Oleks tore küll. Mitte nagu praegu, et OÜ omateenitud raha peab kuuluma maksudena riigile. Riigikogu liige, Muuli vms, saab kulutada riigi raha vabalt, jokk skeemidega.

Malle Kuuli
Malle Kuuli

Täie mõistuse juures see mees igatahes ei ole.

wpDiscuz