Vähemalt kord aastas tasub rääkida, mida muudab uus riigieelarve iga maksumaksja elus. Kokkuvõtlikult keskendub valitsus riigi julgeolekule, lastega perede heaolu suurenemisele ja sissetulekute kasvule.
Vastutustundlik plaan järgmiseks aastaks – sellise sõnumiga esitles peaminister riigikogule tuleva aasta eelarvet. 2016. aastal on eelarve maht 8,9 miljardit eurot. See on üle 4, 2 protsendi ehk 358 miljonit eurot rohkem kui 2015. aastaks plaaniti. Muutlike aegade ja eelarvet kärpivate põhjanaabrite taustal pole raske märgata, et Eestil on uueks aastaks küllalt hea stardipositsioon.
Eelarve peab tagama meie inimestele ja peredele suurema turvatunde. Seepärast ongi Eesti julgeolek ja siseturvalisus kaalukad peatükid. Suvise prognoosi järgi moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse kulud järgmisel aastal 2,07 protsenti SKTst. Sellele lisanduvad liitlaste pideva kohalolu ja NATO nähtava heidutuse toetamiseks mõeldud kulutused.
Avaliku korra ja julgeoleku tugevdamiseks eraldatakse 445 miljonit eurot. Peale politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusu on järgmise aasta ettevõtmiste seas Eesti idapiiri väljaehitamine 20 miljoni euro eest. Tugevdatakse ka kiirreageerimise võimet ning uuendatakse politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti varustust. Vajalikud asjad kõik.
Aga lausa hädavajalik on, et lastega pered tuleksid paremini toime ning ühiskond tervitaks laste sündi nii suhtumise kui ka rahalise abiga. Esimese ja teise lapse toetus on uuest aastast 50 eurot, mis kasvatab eelarvet 16,1 miljonit eurot. Eestisse luuakse juurde 1200 lapsehoiukohta, mis lähevad kokku maksma 7,6 miljonit. Tulekul on uus riiklik lastekaitsekorraldus. Selle sisuks on laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide vähendamine ja ennetamine. Peredele hakatakse pakkuma uusi tugiteenuseid, millest oodatuim on perelepitusteenus.
Eelarve, teadagi, on numbritesse pandud plaan. Üks väga oodatud number selles plaanis on pensionide kasv. Pensionid tõusevadki. 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension on järgmisest aastast 396 eurot. See pension jääb ka tulumaksuvabaks, kuna tõuseb pensionide täiendav maksuvaba tulu. Pensionideks makstakse riigis kokku ligi 1,65 miljardit eurot.
Mõned numbrid veel. Toimetulekutoetuse määr on uuest aastast 130 eurot. Töötutoetus 136,71 eurot. Üldine maksuvaba tulu saab olema 170 eurot kuus. Madalapalgaliste tagasimaksega tekib väiksema palgaga töötajatel kord aastas õigus saada tagasi tulumaksu kuni aasta jooksul tasutud summas. Kõik sotsiaalkindlustustoetused kokku moodustavad riigieelarves kokku peaaegu kaks miljardit eurot, kusjuures kasv on üle saja miljoni euro.
Nüüd maksudest, mis võimaldavad eelarvekulutusi teha. Üldine maksukoormus püsib praegusel tasemel ehk 33 protsenti. Tööjõumaksu osakaal pisut väheneb. Eelarvesse lisandub tulu tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõstmisest vastavalt 8 ja 15 protsenti. Oma panuse annab ka kütus, 14 protsenti tõuseb aktsiis diislikütusel ja 10 bensiinil. Majanduskasv ulatub 2016. aastal 2,6 protsendini.
Majanduskasvule aitavad kaasa ka investeeringud ja investeeringutoetused, mida tehakse avalikust rahast. Nende kasv on riigieelarves 22,5 protsenti ehk 480 miljonit eurot. Eesti on endiselt Euroopa Liidus toetuste saaja poolel ja see toob näiteks maaelu toetuseks sadu miljoneid eurosid. Näiteks põllumajandust, maaelu ja kalandust toetatakse 2016. aastal kokku 310,6 miljoni euro ulatuses. Eesti ise lisab siia paketti üle 31 miljoni euro.
Palganumbreid valitsussektoris järgmisel aastal iseloomustavad kaks põhimõtet – palgafondi kasv null protsenti, prioriteetsetel sektoritel neli protsenti. See tähendab palgafondi suurendamist õpetajatele, politseinikele, sotsiaaltöötajatele ja kultuuritöötajatele. Samuti täidetakse tervishoiutöötajate palgakokkulepet, mis toob ligi 10protsendise palgatõusu. Arvestuste kohaselt tõuseb riigis üldine keskmine palk 4,5 protsenti 1096 euroni.
On üsna kindel, et debatt parlamendis võtab eelarve üksipulgi lahti. Mõneti lihtsamaks teeb vaidlused asjaolu, et 2016. aastal ei ole prognoosi kohaselt vaja riigikassal kulude katteks laenu võtta. Erinevalt Soomest, kes Timo Soini sõnade kohaselt võtab laenu iga jumala päev 14 miljonit eurot.
Urve Tiidus,
riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
Laome suured numbrid ritta aga sealjuures ei piiksatagi,et mõnede perede jaoks on see suurenemine minimaalne,teistele puudub üldse ja kolmandatele on miinus märgiga ainult rikkamatele jälle rohkem ja vaesematele vähem.Suurmajanditele rohkem väiketalunikkudele vähem.Reformi demagoogia ühtib hästi 40-50 aastat tagasi olnuga siis me võrdlesime ka toodangu mahtusid 1900-1970,kurat kuidas kasvas sotsialismi viljastavates tingimustes.
Paluks väljaöelda palju saab keskmine pere keskmiselt kätte, kas paar € tuleb kuus?
Kõige kindlasm moodus seni ajani perede toetamiseks on olnud väljaränne.
täpsustamata vist, et jutt on nn.pagulasperedest