Kõmsi kooli 1. klassi tüdruk Helena Caroly Kukispuu (keskel) tahab saada kunstnikuks ja teab, et nüüd tuleb tükk aega koolis käia: neli aastat ja veel natuke. Vasakul Helena Caroly klassiõde Linda Vereena Ophelia Eva-Maria Hartmann, paremal 2. klassi tüdruk Kai Urb. Foto: Eduard Laur
Kuigi koolitunnid on 1. klassi omadel juba ammugi läbi, need lõpevad väikestel millalgi keskpäevaks ära, kõõlub Kõmsi kooli 1. klassi ainus poiss Karl-Kristjan teisipäeval, 2. septembril kella ühe paiku koolimaja ukse kõrval, sõbrad seltsiks ja nägu laia naeru täis.
Kõmsi kooli direktor Pille Saatmäe ütleb, et Kõmsi kool ongi säherdune kool, kust lapsed kohe pärast tunde minema ei kiirusta, eriti septembris: kõik on uus ja huvitav, saab joosta ja mängida, mõni ootab muusikakooli algust, mõni jääb pikapäevarühma, mõni asjatab niisama sõpradega. Kodu on nagunii üle õue, mõnekümne või -saja meetri kaugusel.
Tänavu läks Kõmsi koolis 1. klassi kuus last. Jätnud Karl-Kristjani koolimaja ette poisteasju ajama, läheme sisse ja leiame tüdrukud kust mujalt kui nukumajast. Ainult Mirell on vist koju läinud, teab Helena ütelda.
Helena, täpsemalt Helena Carolyn ütleb, et klassikaaslased on tal kõik vanad tuttavad, päris lasteaia kõige pisemate rühmast saadik, ja tunde on olnud neil juba tükki mitu: kunst ja mata ja loodusõpetus ja… On rivis seistud, võimeldud ja mängitud „Haned-luiged, tulge koju!”.
„Midagi oli veel, aga ei tule meelde,” ütleb Helena.
Linda pistab vahele, et vahetund ikka ka, ja hakkab itsitama.
Helena tahab saada kunstnikuks, näitab kunstitunnis valminud joonistust, ja teab täpselt, et nüüd tuleb jutti koolis käia neli aastat ja siis veel natuke. Helena teab ka seda, et koolis saab targaks ja täiskasvanud inimene peab olema tark.
„Aga kui täiskasvanud inimene ei ole tark, on hoopis rumal? Mis siis saab?” uurin Helenalt.
„Ei saa midagi. No siis lihtsalt on rumal,” nendib Helena, „aga siis ei saa tööd kah!”
Kokku käib Kõmsi koolis 21 last. Pille Saatmäe sõnul on 1. september Kõmsil vanamoeline: on aktus ja süüakse torti ja istutatakse puu. Koolimaja kõrval väikeses pargis on noid 1. septembri puid juba paarkümmend, teisipäeval istutas koolirahvas sinna ühe kuldvihma juurde.
Kõige rohkem tunneb Kõmsi koolipere rõõmu uue poiste tööõpetuse klassi üle, mida aitas remontida ja sisustada Lihula Lionsi klubi. Akendeta kitsuke ruum on tükk maad avaram ja valgusküllane ning sai ka akna.
„Enne oli pime kunku, nagu põrandaalune tegevus käis seal,” ütleb Saatmäe. Masinad on klassis uued ja peened, nii et peale kõige muu plaanitakse seal hakata ka kandleid meisterdama.
Üldse läks tänavu Läänemaal 1. klassi 254 last. Üheski koolis 1. klass avamata ei jäänud. Kõige pisem esimene klass, kaks last klassis, on Metskülas, Nõval ja Vatlas. Haapsalu Nikolai koolis läks 1. klassi kolm last, kõik poisid.
Oru kooli 1. klassi tuli lapsi aga suisa nii palju, et pinke tuli juurde panna ja mängimise paik klassi tagant tahvli ette kolida. „1. klassis on meil klassis kaks paari kaksikuid,” ütleb direktor Andres Kampmann ja muheleb.
Laste rohkuse üle võib rõõmu tunda ka Uuemõisa algkooli rahvas, kus esimest korda avati kaks 1. klassi (kokku 27 last).
Kõige rohkem läks tänavu 1. klassi lapsi Haapsalu põhikoolis (48 last) ja Haapsalu linna algkoolis (46).
Kui defineerid rumalus siis tuleb defineerida ka tarkus. Tarkus on see mille eest meie riigis maksta tahetakse. Tarkus on see, mis ülistab praegust võimu ja teeb maatasa kõik mis seab kahtluse alla selle võimu toimimise õigsuse. Kõik mis selle alla ei kuulu on puhas rumalus ja sell eest ei maksta mitte sentigi. Rumalus saab hinnata selle järgi kas rahvas on nõus selle eest maksma või mitte. Seega otsustab maksja ära selle mis on tarkus ja mis mitte. Maksmise määrajaks on aga rahamaailm ja nendele alvuv võim. Paraku pole selline ülim tarkus meie rahva heaolu suutnud tagada ja see tähendab et… Loe rohkem »