Sel aastal on Läänemaal ja eriti Haapsalus kirgi kütnud eurotoetuste maakondliku pingerea koostamine ja siseministeeriumile esitamine.
Raha ajab ikka pinged üles, see on kõigile selge. Mida vähem on raha, seda suuremad on pinged. Mind on aga pannud mõtlema raha jagamise argumentatsioon. Teen siinkohal põike tagasi minevikku. Kogudus võttis toomkiriku kasutusele juba 1990. aasta jõulude ajal, kiriku juurde hakkas kujunema muuseum. Kogudusel nappis jõudu piiskopilinnuse kui kompleksi arendamiseks. Vaja oli kaasata uusi jõude meie linna erakordse ajaloo teadvustamiseks ja lagunema kippuvate müüride kohendamiseks. 14. oktoobril 2005 oli SA Haapsalu Piiskopilinnuse koosolek, kus toonase linnapea Teet Kallasvee ettepanekul valisime nõukogu esimeheks ettevõtja Olari Taali. Koos olid peale linnapea ka Anton Pärn kultuuriministeeriumist, suhtekorraldaja Piret Hallik-Sass, ajaloolane Ülla Paras ja Tiit Salumäe. Olari Taal toonitas korduvalt, et omanik, Haapsalu linn, peab teadma oma vara hinda – piiskopilinnuse kompleks on ju erakordselt väärtuslik ajalooline pärand, milles on toomkirik säilitanud ka oma algse funktsiooni. Sel ajal ei olnud veel iseendastmõistetav, et piiskopilinnust osatakse vajalikul määral hinnata. Viimase kümne aasta jooksul on olnud tuntavat arengut.
Mulle oli ootamatu, et Lääne maavalitsus asetas piiskopilinnuse eurotoetuste pingereas seitsmendale kohale. Piiskopilinnuses ei ole õige näha ainult turismiobjekti, kuigi Haapsalu ja kogu Läänemaa turismi kasvu magnet on kahtlemata piiskopilinnus. Näen piiskopilinnuses ajaloo ja teoloogia uurimise seisukohalt tohutut potentsiaali, mis nõuab edasiarendamiseks niihästi teadvustamist kui ka vahendeid. Siin oli ju ligi 300 aastat ühe Euroopa väikeriigi pealinn ja oluline kiriklik keskus. Turism annab tööd küll hooajati, ent just tänu turismile on viimastel aastatel loodud hulk töökohti. Teadustöö võib aga luua nii töökohti kui ka lisada linnale tuntust.
Piiskopilinnuse kasutamisel märgin turismi kõrval ka suurt kultuuripotentsiaali kontsertide, festivalide ja muude kultuuriürituste korraldamise kohana. Tegevuse laiendamise eeldus on piiskopilinnuse arendamine. Mõni aasta tagasi, kui linnuses olid taas suuremad tööd, oli kaalumisel mõne ürituse ärajätt.
Rõhutasin siis ja olen praegugi veendumusel, et nii auväärset ja vana kompleksi peabki pidevalt remontima. „Tulge, sest meil käib ehitus, tehakse uut katust kirikule,” sõnastaksin reklaami. Saab näha midagi niisugust, mida on võimalik näha järgmist korda alles paarisaja aasta pärast.
Piiskopilinnuse kodulehelt loeme: „Haapsallane on seda märkamata ja sellele mõtlemata piiskopilinnusega kogu aeg mingil moel seotud. Kõige tihedamalt kogu aasta jooksul on linnusega seotud kirikuskäijad. EELK Haapsalu Püha Johannese kogudusele on toomkirik kodukirikuks. Kirikus toimub kogu aasta jooksul ka suurepäraseid kontserte, sest toomkirik erakordse akustika ja auraga on hinnatud kontserdipaik nii esinejatele kui ka kuulajatele.”
Lugeda oli, et maakonna esitatud pingerida mõjutab eurotoetuse saamist 15 protsenti. Loodan, et ministeerium mõistab rohkem hinnata piiskopilinnuse potentsiaali kui Lääne maakonna komisjon.
Siseministeerium jagab piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise toetuseks 135 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot tuleb Läänemaale.
Tiit Salumäe
EELK piiskop
Piiskopil ei meeldi kerjuseks olemine nagu ma aru saan aga tema rahvas peab seda igapäevaselt taluma seal ta sõna ei võta. Piiskop peab olema rahva teener aga seda ta ei ole. Seega ega eriti vahet pole kes sind nöörib kas piiblikord või uusikoidu äri plaan.
Nii et kiriks on õnnetu miks juudirubla neile ei jagu. Lühike kokkuvõte on see et ei jõuta niipalju trükkida kui kulutatakse ja see toob süsteemi teises otsas kaasa infaltsiooni. Teie enda piiblikord loob seda vaesust- 5Ms 15:6 Sest Issand, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on öelnud; ja sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle. 5Ms 23:21 Võõrale sa võid laenata kasu peale, aga oma vennale sa ei tohi laenata kasu peale, et Issand, su Jumal, õnnistaks sind kõiges, mille külge sa oma… Loe rohkem »
need suured utoopilised tööd kuhu lähevad sajad tuhanded aga raffas saab ikka näljast palka …palju te tasku omale sealt panete ?
Merle Mäesalu käest tuleks küsida kus on komisjoni allkirjastatud otsustusprotokollid. Samuti tuleks küsida kelle aju sünnitas hindamismetoodika mille alusel said kõrgeid punkte objektid, mis EASi taotlusvoorus reaalselt ei kvalifitseeru. Piinlik jant ja näitab maavalitsuse praegust taset.
tase ongi see, et vaja lihtsalt personaalselt pildil olla, ja selleks ongi iga vöhegi kära tekitamist võimaldav kräkk sobiv.
Siin tundub on eurorahade jagamise spetse mitmeid, nii RM kui RAHA. Tore on ja ega muud polegi kui huviga ootama jääda mitu “töökohta” siis maavalitsus selle 5,6 miljoni euro eest loob… Siiani miskipärast kipuvad asjad allmäge veerema.
No ei ole ju loodud selle 5,6 milli eest mitte kui midagi. rahvas läheb siit jätkuvalt minema.
Selle õhu ja illusiooniärika katedraal pole just see koht mis kohalikule elanikonnale sissetuleku tagaks. Linnuse kompleksi säilitamine tervikuna on oluline aga seisis nii sadu aastaid seisab veel see kivihunnik kui vaja. Elada on vaja nüüd ja praegu.
Hr piiskop võiks enne läbi lugeda kriteeriumid, mille järgi seda euroraha jagatakse. Vägagi ebaõiglane on süüdistada maavalitsuse töötajaid ja teisi, kes komisjonis tööd tegid. Keegi ei vaidlegi selle vastu, et linnus on tähtis, aga raha jaotamisel on paika pandud reeglid. Kui objekt/projekt ei vasta ELi poolt meetmes ette antud punktidele, siis ei saa ka maavalitsus kunstlikult tõsta linnust pingereas ettepoole. Lihtsalt sellepärast, et linnus on ajalooliselt, kultuurilooliselt ja üldiselt linnale tähtis. Seda olukorras, kus teised objektid vastasid reeglitele rohkem. Kui oleks mingi muu meede teise sõnastuse ja nõuetega, aga antud juhul on seinad ees, mille sisse peab tuba ära mahtuma.… Loe rohkem »
Viisakas on sellisele jutule ka nimi alla kirjutada!
pole vist raske autorit ära arvata, umbes kolme nime vahelt on valida
Aeg oleks arendajatel arusaada, et puudus pole maakonnas olevatest töökohtadest, vaid ettevõtetest, kes suudavad luua lisandväärtust, mis võimaldaks luua selliseid töökohti, kes suudab oma töötajatele maksta konkurentsivõimelist töötasu, et ei peaks otsima töökohti Tallinna, Soome või kuhu iganes. Palgavaesus sunnib elanikke regioonist lahkuma, mitte töökohtade puudus.
Ärka nüüd ülesse sellest liberalismi jurast mida sulle on pähe aetud. Lisandväärtus on see kuidas luua olukord kus teatava toote eest võimalikult palju makstakse. Näitena kui sa seni maani veel enda lapsi ise kasvatasid siis see on majanduslikult ebaotstarbekas järelduvalt tuleb luua olukord kuidas sa sell eest võimalikult palju maksaksid siis sa oled majanduslikult efektiivne. Konkurentsivõimeline töötasu on teatavate protsesside tagajärg seda on võimalik saavutada kahte moodi raha juurdetrüki või võimalikult hea toote loomise kaudu. Võid nüüd ise arvata kumba on odavam korraldada.
Saan aru hr T.Salumäe murest. Tutvudes aga linna arengukavaga, ei näe, et linn oleks ette näinud selle objekti positsioneerimast maakondliku tõmbekeskuse arenduses. Millest saab üleüldse siin rääkida, kui linn suhtub linna arengukavasse äärmise ükskõiksusega.
Meetmel on teatavasti kaks põhisuunda – turismi arendamine ja tööstuse arendamine. Mõlemad on kahtlemata olulised, kuid kuna linnavalitsus on oma selgeks prioriteediks võtnud turismi, siis on täiesti tervitatav maavalitsuse poolt soov tegeleda pigem tootva ettevõtluse arendamise ja püsivate töökohtade loomisega kohalikule elanikkonnale. Hooaegsete töökohtadega inimesi paikseks ei meelita ja sellest saadava palgaga peresid üleval ei peeta kahjuks.
linnuse varemetega üritetakse meile kogu aeg meelde tuletada kelle orjarahvas me oleme, ka täna ei lõppe see alandamine