0

Maksuamet puistas Läänemaa ettevõtteid

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Marek Helm urmas lauri

Maksuameti peadirektor Marek Helm. URMAS LAURI

Maksu- ja tolliameti kontrolli tulemusena peavad 38 Läänemaa ettevõtet riigile tasuma 67 000 eurot makse rohkem kui esialgu deklareeritud.

Läänemaal on MTA sel aastal tehinguinfo alusel kontrolli alla võtnud juba 83 äriühingut, neist 56 kontroll on lõppenud. 38 ettevõtte puhul leidis maksuamet, et makse pole deklareeritud korrektselt ja neil kõigil kokku tuleb nüüd täiendavalt 67 000 eurot juurde maksta. 18 ettevõtte puhul tuvastas MTA, et ettevõttel puudub reaalne majandustegevus ja need äriühingud on nüüdseks käibemaksukohuslaste registrist kustutatud.

Kohustus deklareerida kõik üle 1000-eurosed arved on jõus mullu novembrist, kuid paljud ettevõtted said selle tegemiseks ajapikendust. Selle aasta juulist esitavad maksu- ja tolliametile andmeid vähemalt 1000-euroste tehingute kohta kõik käibemaksukohuslastest ettevõtjad. Maksuameti väitel aitab deklareerimiskohustus senisest palju kiiremini tabada käibemaksupettureid, kes esitavad fiktiivseid arveid, millelt käibemaksu tagasi küsida.

„Jumal tänatud, et nad lõpuks tööle hakkasid!” oli Haapsalu ettevõtja Rein Vatku reaktsioon maksuameti tegevusele.

Vatku kiitis heaks nii üle 1000-euroste tehingute deklareerimise kohustuse kui ka selle, et maksuamet sel aastal lõpuks Läänemaa ettevõtted luubi alla võttis. Vatku tegutseb optikaäris ja toitlustuses ning kui esimeses on musta käibe osa tema sõnul suhteliselt väike, siis toitlustuses oli olukord tema hinnangul ikka väga hull. Vatku pakkus, et maksuamet peaks Haapsalu ettevõtteid isegi rohkem kontrollima.

„Ega enne ei juhtu midagi, kui keegi vahele jääb ja ajakirjandusse pistetakse. Selle peale pooled nihverdajad loobuvad ebaausatest võtetest ja teine pool ehk vähendab sellist tegevust,” ütles ta.
Vatku sõnul on hirmujutud, kuidas tehinguinfo esitamise kohustus tekitab hirmsalt lisatööd ja kulutusi, selge liialdus. „Nende juttude taga on kindlasti hoopis muud põhjused,” märkis ettevõtja.

Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre ütles, et neile tõi käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus kaasa tarkvara vahetuse, mida oleks pidanud lähiajal niikuinii tegema. Uksetehas palus maksuametilt uuendusteks lisaaega ja sarnaselt paljude teiste ettevõtetega lisaaeg neile ka anti. „Kuna nüüd tekitab sellise aruande programmi tarkvara ise, siis mingit liiga suurt kulu ega tööd see kaasa ei too, vajab lihtsalt üle kontrollimist,” kinnitas ta.
Maksuameti valitud moodust probleemseid ettevõtteid kontrollida ja neid makse maksma panna on Soomre hinnangul mõttetu kritiseerida. Pigem kehtibki selle kohta ütlus „eesmärk pühendab abinõu”.

28. juuli seisuga oli Läänemaal MTA andmetel käibemaksukohuslaste registris 1188 juriidilist isikut. Tehinguinfot esitas 42 protsenti Läänemaa käibemaksukohuslastest, ülejäänud deklareerisid, et neil vähemalt 1000-euroseid arveid ei ole. Läänemaa kõikide käibemaksukohuslaste Eesti-sisese käibe tehingute kogusummast on deklareeritud 59 protsenti.

Maksuekspert Lasse Lehis seab "1000-euroste arvete seaduse" edu kahtluse alla. Maksuamet raporteeris eelmisel nädalal, et tehinguinfo esitamise kohustus on ületanud ameti igasuguseid ootusi. Selle aasta esimese poolaasta jooksul on käibemaksu tasutud 95 miljonit eurot rohkem kui mullu. Käibedeklaratsiooni lisa esitamise aastaseks mõjuks hindab MTA esialgselt prognoositud 30 miljoni euro asemel nüüd vähemalt 70 miljonit eurot.

„Ettevõtted müüvad ja ostavad Eesti-siseselt küll vähem, kuid käibemaksukohustust tekib neil rohkem. See viitab otseselt fiktiivsete arvete vähenemisele. Kuigi selle aasta esimesel poolaastal kahanes Eesti müük ja soetus vastavalt 62 miljonit eurot ja 426 miljonit eurot, siis käibemaksu tasumise kohustus hoopis kasvas 76 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama ajaga,” kommenteeris MTA avalike suhete juht Rainer Laurits.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles aga laupäeval Ärilehele, et maksuameti eduraport on bluff.„Küsisin teabenõudega MTA-lt andmeid  käibedeklaratsioonide kohta aastatel 2011-2015. Selgus, et käibemaksu laekumine on kogu aeg kasvanud ilma igasuguste „meetmeteta",” põhjendas ta Lääne Elule oma seisukohta. Näiteks 2015. aasta esimesel poolaastal kasvas  deklareeritud maksukohustus võrreldes mullusega 10,58 protsenti, aga 2014. aasta esimesel kuuel kuul kasvas see näitaja 2013. aastaga võrreldes peaaegu sama palju – 10,32%.

„Kui uskuda maksuameti väidet, et kolmveerand kasvust on tulnud tänu uuele deklareerimiskohustusele, siis peaks palgatõusust ja majanduskasvust tekkiv nii-öelda loomulik käibemaksulaekumise kasv olema 2015. aastal mullusest neli korda väiksem. Eesti majandusele oleks see kindel ohu märk,” nentis maksuekspert.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz