3

Kirbla süütaja sai kohtus karistada, külaelanikud ei usu süüd

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Süü üles tunnistanud töötu mees peab hüvitama 20 000 euro suuruse kahju ja 800 eurot kohtukulu.

Tänavu 15. märtsi õhtul põles Vanamõisas heinaküün ja Kirbla osaühing jäi ilma 300 tonnist just kevadeks hoitud heinast. Päästeamet välistas isesüttimise ja elektri. Jäi tahtlik või tahtmatu süütamine.

Süü võttis kümmekonna päeva pärast omaks 52aastane Lihula mees Toomas Õis, kellele mõistis kohus mai alguses kolm kuud vangistust tingimisi. Tal tuleb Kirbla osaühingule hüvitada ka 20 000 euro suurune kahju, tasuda 800 eurot menetluskulu ja kaitsja tasu. 

Jäätunud jäljed tulid ja läksid

Juhuslik möödasõitja teatas häirekeskusele põlengust kell 21.27. Päästjate kohale jõudes oli sovhoosiaegne kõrge betoonseinte ja eterniitkatusega väetisekuur laustules. 

Tuletõrjujad juhatasid politsei jäljereale, mis tuli üle välja umbes 300 m kauguselt talust ja läks kaarega tallu tagasi.

Tol päeval oli sadanud märga lund. „Sadas ja siis külmus,” meenutas Kirbla OÜ juht Toomas Laos. „Jäljed jäid lumele nagu pilt seina.”

Politsei läks jälgipidi majja ja leidis eest kaks purjus meest, majaperemehe Aimari ja Toomas Õie. Politsei ennetus- ja menetlustalituse juht Indrek Tohter palus ette näidata jalanõud. Jäässe jäänud jälg klappis Toomas Õie kingadega. 

Päeval, mis lõppes küüni põlemisega, käis kõrvaltalus mitu külalist. Üks oli Andrus, keda semud ja kohalikud millegipärast Pudruks hüüavad. 

Ülekuulamisel rääkis ta tollest päevast, et läks Kasari baari. Kell 10 oli ta Kirbla kaupluses, sealt osteti viina ja õlut ning mindi Hannesega Vanamõisa Aimari juurde. 

„Edasised sündmused on ähmased, sest olin üsna purjus,” kirjutas Pudru protokolli. Ta tunnistas, et käis päeval Õie kingadega väljas, aga mitte küüni juures.  

Majaperemehe Aimari tunnistus kõlab lühidalt nii. Jõime neljakesi viina. Hannes ja Andrus läksid tülli. Andrus läks minema, aga tuli paari tunni pärast tagasi. Kus ta käis, ei tea. Siis läksid nad uuesti riidu. Pärast seda läksid Andrus ja Hannes minema. Võtsime Toomasega mõne pitsi ja läksin magama. Toomas juba magas, mina ootasin, millal saab ahju kinni panna. Ärkasin, kui politsei oli ukse taga.

Kui politsei Toomas Õie 9. aprillil vahistas, tunnistas Õis ennast osaliselt süüdi – küün läks kogemata põlema. Tema jutu järgi tõusis ta siis üles, kui Pudru – ta eelistab just seda nime Andruse asemel – ja Hannes olid läinud. 

„Tahtsin minna Lihula bussi peale, mis läheb Vanamõisast kl 18.30,” rääkis ta uurijale. Väljas oli juba pime, kella ta ei teadnud, arvas, et on 18 paiku. Bussipeatusse minekuks tuleb mööduda heinaküünist. Küüni juures oli tal vaja keha kergendada. Et tuul oli tugev, läks ta lahtisest uksest sisse. 

„Arvan, et suits mul põles, kui läksin küüni juurde,” jätkas ta tunnistust. „Arvan, et viskasin põleva koni purjus peaga maha.”

Õie sõnul läks ta peatusse, aga et bussi ei tulnud, naasis Aimari juurde ja heitis magama. 

„Ärkasin, kui politsei tuli õue,” jätkas ta tunnistuse andmist. „Bussipeatuses käimisest ei ole ma kellelegi rääkinud. Kahetsen ja soovin kahju hüvitada.”

Kahju tuleb korstnasse kirjutada

Laosel ei ole usku, et töötu Toomas Õis osaühingule 20 000eurose kahju heastab. Küüni oleks osaühingul aga hädasti vaja. Sinna mahuks 1000 tonni luhaheina, aga katuse, tules väändunud fermide ja auklikuks põlenud betoonseinte lappimiseks oleks vaja 70 000 eurot. Praeguse piimahinna juures ei tule selline väljaminek kõne allagi. 

„Jõuad sa kõike valvata,” vastas Laos küsimusele, milliseid abinõusid on osaühing tarvitusele võtnud. „Oleme kaameraid pannud ja mõned saladused on ka.” 

 

Kohalikud kahtlevad Õie süüs

„Kui Õis viina saab, on tal suss püsti, magab,” ütles üks kohalik, kes ei taha seda oma nime all öelda, sest ei suuda oma väidet tõestada. „Keegi teine pani tema jalanõud jalga ja läks.” 

„Õis on süüdi lavastatud,” ütles Lääne Elule majaperemees Aimar, ent temagi ei osanud või ei  tahtnud seda väidet põhjendada. Aimari sõnul võis tule lahti päästa samal päeval heina vedanud osaühingu traktorist lennanud säde. Laos seda juttu ei usu, sest uued traktorid ei pillu sädemeid. 

Kahjukannataja Toomas Laos ütles, et jäljed, mis tulid maja juurest küüni juurde, polnud purjus inimese omad, jäljerida oli väga sirge. Uurimist toimetanud Indrek Tohter ütles, et küünist bussipeatuse poole ei olnud jälgi enam näha, sest tuletõrjeautod olid neist üle sõitnud. Küll aga kontrollisid politseinikud üle bussipeatuse, seal jälgi ei olnud. 

„Kõik tõendid viitasid Toomas Õiele,” ütles Tohter. „Keegi muu ei saanud see olla, ülekuulatavate jutt välistas kõik muu.”

Ka kohtus kokkuleppemenetlust sõlmides kinnitas Õis, et saab toimuvast aru ja on kõigega nõus.

Kirbla on kurikuulus selle poolest, et seal tuleb tavalisest sagedamini ette peksu ja vargusi.

 

kirblaMKL-12

Märtsis oli selles kuuris 300 tonni head põldheina, nüüd, pärast tulekahju on katus kuuri kohal auklik nagu sõelapõhi.

 

kirblaMKL-10

Aimari (paremal) talust viisid jäljed kuuri juurde, aga millal ja kes need tegi, Aimar ei tea. Vasakul Kirbla OÜ juht Toomas Laos.

Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
teadja
teadja

Seesama Aimar ongi see süütaja. Kargud tuleks pooleks peksta. Ta on kõige suurem pätt ja varas lihula vallas.

saun
saun

Kes vahetult enne küüni sauna maha põletas?

Küsimus
Küsimus

Kui palju on tavaliselt peksmisi ja vargusi?

wpDiscuz