4

Juhtkiri: Üksi või koos?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haldusreformist on räägitud aastaid, nii et kõik on selle jutuga ammu harjunud. Teoreetiliselt oleks nagu kõik ka nõus, et reformi on vaja. Praktiliselt pole aga sellest suurt midagi välja tulnud. Läänemaal napib liitunuid: leivad on ühte kappi pannud Lihula linn ja vald; suurt Põhja-Läänemaad tõotanud liitumislaine kahanes Taebla, Oru ja Risti toel plaanituga võrreldes Pisi-Lääne-Nigulaks.

Nüüd näikse valitsus olevat haaranud härjal sarvist. Viimane tärmin on paigas: 2017. aasta kohalikud valimised. Pärast seda peaksid uute omavalitsuste piirid olema selged ja Eestimaa haldusjaotus teistsugune. Äsja loodud haldusreformi komisjon arutleb mõõdikute üle, mis omavalitsustele ette anda, et oma liitumisvajadust hinnata. Kohalikul omavalitsusel on ühelt poolt õigus, teiselt poolt kohustus kohalikku elu korraldada. Õiguse ja kohustuse vahele jääb võime seda teha, ja just seda peavadki omavalitsused eelkõige hindama, sest tahavad kohalikku elu korraldada ja peavad seda tegema nagunii. Võime tähendab aga seda, kas nad saavad oma õiguse ja kohustustega hakkama: kas peost suhu elamise asemel jätkub raha uut luua ja ehitada; kas vallas piisab lapsi, et oleks mõtet kooli pidada jne. Seda loetelu on muidugi võimalik pareerida.

Omavalitsused, kui nad tahavad, võivad minna ignorantsuse teed, et pole midagi vaja, loodus on ilus ja ollakse oma eluga rahul nagunii.

On aga üks mõõdik, mida ei saa kuidagi ignoreerida, ja see on demokraatiavõime. Kui kohalikel valimistel ei ole enam konkureerivaid nimekirju, nii et ei olegi enam kellegi vahel valida. Kui juba esimeses ringis tulevad sisse null- või ühe häälega volinikud. Kui esimese ringi volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, läheb laiali, aga varupink on nii lühike, et seal näiteks ei istugi kedagi, siis on asjad ilmselgelt käest ära. Igal juhul oleks volinikel juba praegu aeg vaadata üksteisele otsa ja küsida: kas me teenime oma rahvast paremini nii nagu seni või teenime teda paremini koos teistega?

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Gen.
Gen.

Tundub,et metsavendade aeg tuleb tagasi. Ja õigusega.Kui jõuga koondatakse võim paari maavanema kätte,siis ei saa enamik praeguste valdade elanikke omi asju mitte ise otsustada. Loomulikult on Refil kergem Tallinnast oma mehed paari ringkonda paika panna ja määrata, mitu neegrit igasse valda saata…

kodanik
kodanik
lisaks eeltoodule- pn meil ka varsti kõikide riiklike teenuste osutamine vabatahtlike ülesanne. Pääste juba on, viimane uudis siis et piirivalve antakse ka vabatahtlikele. Enam isegi naljakas ei ole. Siit ainult üks küsimus- kas keegi majandusinimene oskas põhjendada miks meil EI OLE riiklik-rahvuslikku panka? Miks meie rahvas ei võiks oma arveldusi teha riigile kuuluvas pangas, saada sealt ka laenu jne.? Pank oleks riigile niiehknii kasumlik ära, samas inimeste usaldus oma riigi panga vastu oleks suur ning mis peamine- kogu eesti inimeste raha ning selle pealt teenitav tulu läheks automaatselt Eesti Riigi arendusse. Oskab keegi öelda, miks sellist asja ei ole. Riiklik… Loe rohkem »
Tsentraliseerimine
Tsentraliseerimine
Aga vaataks asja nii: Haldusreform kui tsentraliseerimise osa. Otsustamise viimine inimese lähedalt ära, sinu asjade üle hakkavad otsustama mingid kauged ametnikud kellele sinu väike kohalik mure korda ei lähe, kes raporteerivad arvutis graafikuid koostades kuidas elu paremaks, elu ilusamaks läheb ja kärpimise efektiivsus tõuseb. Sest: Tugev keskvõim on meile hea, otsustamise viimine kaugele ära on hea, ülereguleerimine ja kaugelt saabuvate suuniste ennetähtaegne ja ülipüüdlik täitmine millega kiputakse üle vindi kogu aeg keerama (kuna meil on totalitaarse ühiskonna kogemus mis ei luba isandate otsustes kahelda ja oma peaga mõelda), koolide sulgemine (a la kui te need 1 või 2 või 3… Loe rohkem »
Eelmisele
Eelmisele
Kuulge – no pange see jura ükskorda kinni. Kaardit, raha, pädevust ja poliitilist tahest nagu nii ei ole et selle teemaga tulemuseni jõuda. See et kohalikel omavalitsustel raha ei ole on nende enda ebapädevuse tulemus. Põhiseaduse järgi on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Kas rahava käest on küsitud. mis ja milleks raha kasutada -EI. Kõigepealt võetakse rahva käest raha ära ja siis riik jaotab seda läbi toetuste tagasi nagu mõisavalitseja. Pärast minesta, miks rahvas minema läheb. Selge on see et 68% maksukoormust ükski normaalne elanik välja ei kannata. Linnas on veel käiberingide kiirusega teemat kuidagi klattida ga see toob katteta raha… Loe rohkem »
wpDiscuz