1

Haapsalu kohvikute lilled kasvavad Paslepas orelimuusika saatel

Malle-Liisa Raigla

malleliisa@gmail.com

 

Elar ja Leili Piir kasvatavad osaühingu Lilleparun nime all oma koduaias Noarootsis Paslepa külas kahes suures kasvuhoones tuhandeid lilli.

Kui me fotograafiga Piiride lilleaeda jõuame, valitseb seal vaikus. Ühtäkki, üsna ootamatult hakkab kõlama orelikontsert. Paigale tardunult seirame üht väikest kasvuhoonet, heli näib just sealtpoolt tulevat. Hiljem räägib Leili Piir, et see on Bachi orelikontsert, see mängib 24 tundi ja selles väikeses kasvuhoones on taimed, kes vajavad ekstrahoolt.

Leili Piiri sõnul on ammu teada, et muusika mõjub taimedele hästi. Ta on kuulnud, et Euroopa öko-viinamarja kasvatajad kasutavad Bachi muusikat kahjurite tõrjeks.

„Tundub, et orelikontsert on kõige parem,” ütles Leili Piir. Ta on katsetanud ka Bachi teisi heliteoseid, aga on jäänud orelikontserdi juurde.

„Toimib, mitu aastat oleme kasutanud,” ütles Leili Piir. „Muusika ei toimi aga nii, et täna paned ja homme on kõik korras, muusika mõjub pikaajaliselt.” Leili Piir on sel aastal valmis vahetama Bachi Arvo Pärdi muusika vastu.

Liiga palju teada pole hea

Hariduselt pole kumbki Lilleparunis ei aednik ega lillekasvataja. Leili on kõrgharidusega raamatupidaja, Elar on maaparandaja, mõlemad õppinud kunagises EPAs, nüüdses maaülikoolis.

„See ongi meie fenomen, et me ei ole õppinud lillekasvatust,” tõdes Leili Piir. „Kui õpid, kuidas pead, siis teedki nii, nagu peab, kastad kasvupidurdajaga ja paned kemikaali kahjurite tõrjeks.”

Piirid nõnda ei tee. Mõlemad õpivad, kasutades julgelt katse-eksitusmeetodit. „Kõige rohkem õpibki vigadest. Kui ei tule välja, siis küsid, miks ei tule välja, ja proovid teisiti,” naeris perenaine.

Päris ilma väetiseta ei kasvata nemadki, koos lilledega tellivad nad kevadel suure koti väetist, mida väikese koguse kaupa oma klientidele kaasa müüvad.

Leili Piir on õnnelik, et kasvuhoones elab konn. See näitab, et kasvuhoone on puhas, konnad on mürkide suhtes väga tundlikud. Kasvuhoones elab ka nastik, kes on vana kombe kohaselt saanud nimeks Piilu.

Väetisega küllastatud vett Piirid loodusesse ei lase, nad hoiavad seda ringluses, kastavad taimi sama veega üha uuesti ja uuesti. 

Kümme aastat iseõppimist

Lillede kasvatamist alustasid Piirid veidi rohkem kui kümme aastat tagasi.

Esimesed lilled kasvasid neil verandal, saunaahi andis sooja. See aga ei toiminud, verandal oli liiga soe ja pime. Siis prooviti väikest kasvuhoonet, aga seegi polnud hea. Siis läksid Piirid koolitusele, kus nägid, et lilli kasvatatakse suurtes kasvuhoonetes.

„Võtsime laenu ja ostsime endale ühe suure kasvuhoone, see oli suurtest kasvuhoonetest kõige väiksem,” meenutas Leili Piir.

Praegu on neil kaks suurt kasvuhoonet ja soov veel veidi laieneda. Kui lilled on jõudnud uute omanike kätte, hakkavad Piirid ühes suures kasvuhoones kasvatama tomateid. Istutamist ootab umbes 500 tomatitaime. Sellest saagist jääb osa perekonda toitma, ülejäänud läheb müügiks.

„Tahame natuke laieneda, aga kasvuhooned on nii kallid,” ütles Leili Piir. Siiani ei ole nende ettevõtmine vastanud mingisugustegi toetuste kriteeriumitele: „Noorettevõtjaks oleme liiga vanad ja PRIA jaoks on põllumajandust vähe.”

Istutamine algab veebruari lõpust

Lilli hakkab Leili Piir istutama juba veebruari viimasel nädalal. Noortaimed tellib ta kataloogist sügisel ette, sest kevadeks on paljud taimed juba ostetud. Üks kasvuhoone on puudega köetav ja kogub hästi päikest endasse. Teine kasvuhoone on prantslaste tehtud ja kukkus talvel lume all kokku, aga nüüd seisab jälle püsti  nagu õige mees kunagi.

Enamik ampleid on juba ette ära müüdud, rääkimata kastidest. Leili Piiri lemmikud on petuuniad, neid ta suuremalt jaolt kasvatabki ja see tuleb tal hästi välja. Sorte ja värve on lugematult palju ja õisi mitmes suuruses. Ta ise eelistab valgeid õisi ja teeb kõik oma kodukastid valgete õite kombinatsioonidest.

Igal aastal tellib ta vanadele ja tuntud lillesortidele lisaks ka uusi, millega katsetada. See hoiab põnevust ja uudsust.

„Minu suund on petuuniad, sest see tuleb mul kõige paremini välja,” tunnistas Leili Piir. Tal on igal aastal oma lemmik, tänavu on see valge sulfiinia, mille nimi Snow  tähendab eesti keeles lund. „Minu arust on ta nii ilus! Nad lähevad tohutu suureks ja õisi täis,” kiitis ta.

Piiride lillekasvuhoone meenutab paradiisiaeda. „Lilledel on hea energia, tuled siia ja see kohe rahustab,” räägib Leili Piir.

Lilleparuni lilled jõuavad peagi Haapsallu

Suur osa Lilleparuni lilli on valmis selle nädala jooksul kasvuhooneist lahkuma, et hakata kaunistama Haapsalu peatänavat ja kohvikute terrasse. Enamik lilli kasvabki kohvikuomanike tellimusel ja nende toodud lillekastides. Mõni kast läheb ka Tallinna, aga suurem jagu jõuab siiski Haapsalu peatänavale.

Kasvuhoones ringi kõndides näitab Leili Piir lillekaste: see on Dietrichile, see raudteejaama, see Teelele, see Raamatule ja nõnda endasi.

 „Haapsalu on ära kaunistatud. Linn ei ole sentigi maksnud, firmad ja inimesed, kes tellivad need kastid, maksavad Haapsalu kaunistamise kinni,” ütles Leili Piir.

Praegu on Piiride kasvuhooned veel viimase sopi, augu ja eendini lilli täis. On vaid päevade küsimus, millal need Haapsalu tänavaile jõuavad.

Fotod: Arvo Tarmula

oreli lilled piir (1) oreli lilled piir (2) oreli lilled piir (3) oreli lilled piir (4) oreli lilled piir (5) oreli lilled piir (6) oreli lilled piir (7) oreli lilled piir (8) oreli lilled piir (9) oreli lilled piir (10) oreli lilled piir (11)

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Gen.
Gen.

Väga õige suhtumine. See on maakeeli adapteerimine. Orelimuusika peaks näiteks kõlama ka haiglate operatsioonisaalides. Ning aknalaudadel võiks olla kaktused…

wpDiscuz