Konverentsi sissejuhatuseks üllatas publikut liivakunstnik Madli Luuk. Foto: Kersti Brant
Tänasel muinasjutukonverentsil röhiti sea kombel, joonistati klaveril ja liivale, räägiti loomade õnnest ning lillelalleratest.
Suur osa Haapsalu kultuurikeskuses peetud muinasjutukonverentsi "Vii mind vikerkaare pääle" ettekandeist oli pühendatud Ernst Ennole, kelle sünnist möödub tänavu 140 aastat. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm rääkis kuulajaile Enno luuleloomingu päikeselisemast poolest – lastevärssidest, mida putru keetva hiiretipsu ja kõndima läinud rohutirtsuga end mitme põlvkonna südamesse kirjutanud Enno ise kutsus lillelallerateks. Enno lasteluuletusi peetaksegi tema täiskasvanuile loodud värssidest väga erinevaiks – lastele kirjutas ta teadlikult helgeid luuletusi, isegi pärast sõda. "Last ootav ema peaks lugema helget luulet, kuulama ilusat muusikat ja looduses jalutama, siis saab lapsest tulla selline geenius, nagu ema unistab," vahendas Palm Enno enda mõtet.
Päeva keskmise osa juhatasid sisse Orm Robert Rammul "Notsu lauluga" ja Viive Ernesaks, kes maalis Ernst Enno portree klaveril. Rahvaluuleuurija Pille Kippar küsis eesti loomamuinasjuttude näitel, mis teeb looma õnnelikuks, leides, et enamasti on selleks argine toit. Muinasjutuloom saab õnnelikuks (s.t süüa) kavalusega, jõuga, ületrumpamisega, võistluse teel, aga ka petmiste ja valelubadustega, harva tööga või vastastikusel kokkuleppel.
Muinasjuttude uurija Risto Järv vaatles ettekandes "Tipa kooliteel rändamas" Enno tuntud lasteluuletust kui (ime)muinasjuttu, näidates muinasjututeooria valguses, kuidas peategelases Tipas ilmneb muinasjutukangelasele iseloomulik küpsus, täiskasvanulik tegudevalik. Kuigi linnud kui folklooris tavalised nõuandjad soovitavad tal valida lastemängu, valib ta targa ning iseteadliku naiskangelasena oma tee, sarnanedes nii näiteks muinasjutule tüüpilise targa naiskangelasena.
Konverentsi lõpetas jutuvestja Piret Päär oma väga isiklike lugudega, mis panid kuulajad nägema muinasjutte meie argipäevas.
Raamatukogu peaspetsialist lugejakoolituse alal Marika Aedviir ütles, et tuli muinasjutukonverentsile saama meetodeid ja vihjeid, mida töös lastega ära kasutada.
"Hea hingestatus ja vaimsus tekkisid siin jälle," ütles Aedviir. "On nii mõndagi, mille üle järele mõelda."
Neljanda muinasjutukonverentsi korraldasid Lääne maakonna keskraamatukogu ja Haapsalu linnavalitsus.