0

Eesti sajandaks sünnipäevaks saab igaüks kingituse teha

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eesti 100. sünnipäevast peaks osa saama terve Eesti, loodavad Läänemaal sünnipäeva ettevalmistusi tutvustamas käinud Eesti Vabariik 100 juhtrühma ja korraldustoimkonna liikmed. 

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on küll 24. veebruaril 2018, kuid sünnipäevaaeg kestab ligi kolm aastat, sest sinna on arvestatud ka Eesti riigi sünnile eelnenud ja järgnenud sündmused.

Nii algab Eesti sünnipäevaaeg aprillist 2017, sest aprillis 1917 võttis Venemaa Riigiduuma vastu otsuse, millega liideti Põhja-Liivimaa ja Eesti alad ning tekkis meile tuttav Eesti kontuur. Sünnipäeva lõpetab 2. veebruar 2020, mil on Tartu rahu 100. aastapäev.

Juhtrühma eestvedaja Toomas Kiho ütles, et sünnipäevaperioodil meenutatakse küll olnut, kuid sellest olisemadki on asjad, mida tehase olevikus Eesti tuleviku kindlustamiseks.

Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamiseks on internetis avatud lehekülg ev100.ee, kuhu koondatakse kõik juubeliga seonduvad üritused, projektid ja ettevõtmised. Loodud internetikeskkond annab korraldustoimkonna esimehe Jaanus Rohumaa sõnul võimaluse kokku viia idee, tegijad, rahastajad jms.

„Tegemist on kultuuriprojektiga väga laias mõttes – see puudutab kogu Eesti elu kõikides valdkondades,” selgitas Rohumaa. „Alustades loodusest ja lõpetades sõjameestega või teadustest spordini. Sinna mahub kõik, mida me juubeli ajal meenutada ja näidata tahame.”

Kingitused kodumaale

Rohumaa ütles, et Eesti Vabariigi sünnipäeva läbiv teema on kingituste tegemine ja selle alla mahuvad kõiki riigi sünnipäevaga seotud ettevõtmised. „Me ei pruugi riiki näha kui „teda”, vaid kui „meid”. Nii et ka kingituse tegemine pole „talle”, vaid „meile”,” lisas juhtrühma liige Margus Kasterpalu.

Internetis loodud EV100 lehekülg on demokraatlik platvorm, kus igaüks, olgu üksikisik, sõpruskond, ametkond, asutus, suur või väike organisatsioon, saab kirja panna oma ettevõtmise Eest Vabariigi sünnipäevaks. Selleks võib olla ükskõik milline juubeliajal toimuv sündmus, projekt või muu ettevõtmine. Kingitus võib olla ka lubadus midagi sünnipäevaks teha — puu istutada, mingi koht korda teha.

Kingitusi saab teha ühiselt ja eraldi. Ühiskingitustest tõi Rohumaa näiteks Eesti filmi konkursi, teatrite projekti „Sajandi lugu”, kus kaks teatrit võtavad ette iga kümnendi Eesti ajaloost.

Ühiskingitused, mille tegemises saab igaüks osaleda, on näiteks projektid „Igal lapse oma pilli”, „Eesti 100 tamme” ja „Eesti 100 aaret”.

Neist esimesega kogutakse raha pillide soetamiseks muusikakoolidele, noortekeskustele ja koolidele, kus tegutsevad muusikaringid.

„Eesti 100 tamme” projektiga on Läänemaalt liitunud Lihula ja Lääne-Nigula vallavalitsus, kus koolilapsed kogusid paar aastat tagasi tammetõrusid ja kasvatasid neist istikud. Nüüd ootavad istikud, et nendest saaks Eesti sünnipäevaks tammepark või allee.

„Eesti 100 aaret” on projekt, kus inimesed said EV100 kodulehe kaudu sisestada ülesleidmist ja tähistamist väärivaid paiku, mille hulgast valitakse nüüd rahvahääletusel välja 100.

Töörühma liikme Maarja-Liisa Soe sõnul on Läänemaalt esitatud sellised paigad nagu Laelatu puisniit, Suitsu paadionnid, jõgi ja luht; Keskvere mõis, Ungru loss, Marimetsa raba, Koluvere loss; Kullama kirik, kalmistu ja kultuurpark; talu piirikivi Vormsil, Vormsi kalmistu ja Haapsalu raudteejaam.

Igas külas oma pidu

Ühiskingituste kõrval saab iga küla, asum või linnaosa teha Eesti riigile oma kingituse. Juhtrühma liikme Margus Kasterpalu sõnul on „Igas külas oma pidu” mõte selles, et igas paigas, kus elab vähemalt üks pere, võiks juubeliaastal olla vähemalt üks endale meelepärane tegevus. Olgu see siis kiviaia korrastamine, ajalooraamatu väljaandmine, kiigeplatsi ehitamine või midagi muud, mille valmissaamisel kutsutakse endale sõbrad–tuttavad külla ja peetakse pidu.

Kasterpalu sõnul on eesmärk, et sünnipäevapidusid toimuks üle Eesti.

Jaanus Rohumaa ütles, et need nn külapeod toimuksid 2018. aastal 24. veebruarist aasta lõpuni. „See on ka hea põhjus Eestis ringi sõita ja külastada paiku, kus varem käinud ei ole,” lisas ta.

Toomas Kiho soovitas Eestile kingitusi kavandades mõttel vabalt lennata lasta. „Poolunistuslikud ja mõne jaoks isegi hullumeelsed mõtted pole keelatud,” ütles ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz