Tänaste jaehindade võrdluses oleks Eesti 2019. aastaks kavandatud aktsiisitõusude realiseerumisel bensiini hinnalt kalliduselt 10. Euroopa Liidu riik ehk Euroopa Liidu (EL) keskmise hinna lähedal, kuid diislikütuse puhul lausa neljandal kohal, see tähendab 10 protsenti EL-i keskmisest kõrgemal.

"Märtsis-aprillis 2012 oli kütuse hinna kõrgtase, mil jaehind oli 1,42 eurot liitri eest. Nafta hinna püsimisel tänasel tasemel viiks aktsiisitõus hinnad aastaks 2019 umbes sama kõrgele, kuid kui nafta hind läheneks taas oma ajaloolisele kõrgtasemele, siis oleks kütuse jaehind suurusjärgus 1,66 eurot liitri kohta," seisab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüüsis.

Kütus on oluliseks tootmissisendiks näiteks põllumajanduses, kalanduses, mäetööstuses ja transpordis. Kui 2016. aastaks kavandatud aktsiisitõus tõstab toodangu maksumust neis harudes jämedalt kuni protsendi võrra, siis 2019. aastaks on mõjud kasvanud juba kordades suuremaks, märgivad ministeeriumi analüütikud.

Rahvusvahelistel autovedudel ei sõltu kulud ainult Eesti kütuse hinnast, samas transiitvedude puhul muutub Eesti osa transpordiketis kallimaks ning kaup võidakse ümber suunata teistele trassidele. Raudteevedude puhul on juba täna Eesti kahjuks asjaolu, et 2015. aastast ei saa enam kasutada erimärgistatud kütust, vaid kallimat diislikütust. Rahvusvahelist õhu- ja veetransporti aktsiisitõus ei mõjuta, sest need sektorid on aktsiisist vabastatud, küll aga puudutab maksutõus sisemaist transporti, mida rahastatakse suuresti riigieelarvest.