Mullu registreeriti Läänemaal 70 tööõnnetust

Mullu registreeriti Läänemaal 70 tööõnnetust, neist 47 juhul said töötajad kerge ja 23 juhul raske kehavigastuse, teatas tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi.

Võrreldes aastaga 2013 on tööõnnetuste arv Läänemaal kasvanud, tunamullu registreeriti Läänemaal 55 tööõnnetust. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 2 võrra enam ning raskeid 13 võrra rohkem kui aasta tagasi. Surmaga ei lõppenud ühtegi tööõnnetust. Enim registreeriti Läänemaal tööõnnetusi avaliku haldusala ettevõtetes.

2014. aaastal viidi Läänemaal läbi 66 külastust, mille raames kontrolliti 44 erineva ettevõtte töökeskkonda ja töösuhteid.

Töötervishoiu ja tööohutuse kontrolle viidi läbi 34 ettevõttes, kokku tuvastati neis 126 rikkumist, vaid 3 ettevõttes ei tuvastatud ühtegi rikkumist. Sagedasemad töökeskkonnaalased rikkumised nii Läänemaa ettevõtetes kui ka Eestis laiemalt, on töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või selle puudulik korraldus.

Positiivne on, et aasta aastalt väheneb nende ettevõtete arv ja osakaal kus riskianalüüs siiani täielikult puudus, kuid samas näeme aina rohkem probleeme neis ettevõtetes, kus riskianalüüs on küll korra läbi viidud, kuid nende ajakohasus ei vasta enam muutunud töökeskkonnale.

Teise probleemina võib välja tuua töötajate nõuetele mitte vastava juhendamise ja väljaõppe korraldamise. Puudulik juhendamine ja väljaõpe on aga üks peamistest tööõnnetuste põhjustest. Kolmandal kohal on rikkumised mis on seotud ebarahuldavate liikumisteedega.

Tööinspektor Uve Elissaare sõnul võib lisaks eelnimetatud rikkumistele välja tuua isikukaitsevahendite arvestuse puudumise ning puudused riskianalüüsi alusel tegevuskavades terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Lisaks on paljudes ettevõtetes koostamata ja kinnitamata ohutusjuhendid töövahenditele ja tehtavatele töödele, puudub ohualade ja esmaabivahendite asukoha märgistus. Rohkem rikkumisi on ettevõtetes kus Tööinspektsioon ei ole kas viimastel aastatel või üldse kontrollimas käinud.

Tööinspektor Valentina Soone lisas, et vähe tähelepanu pööratakse käideldavatele ohtlikele kemikaalidele. Tööandjate väitel töös ohtlikke kemikaale ei kasutata, kuid töökeskkonnas ringi liikudes selgub, et üksjagu ohtlikke kemikaale on siiski kasutuses. Näiteks juhtus eelmisel aastal Läänemaal tööõnnetus, kus nõudepesumasina puhastamise käigus hakkas töötaja riiulile tõstma 20 liitrist pesuainet, pesuvahendinõu libises käest ning pesuaine pritsis töötajale näkku. Töötaja ei olnud pesuvahendi kasutamise osas piisavalt teadlik ja ei kasutanud õnnetuse hetkel isikukaitsevahendeid.

Töösuhetealaseid kontrolle viidi Läänemaal läbi 20 ettevõttes, kokku tuvastati neis 31 rikkumist ning 5 ettevõttes rikkumisi ei tuvastatud. Peamised töösuhetealased rikkumised olid seotud töölepingu tingimustest teavitamata jätmisega ehk tööandja ei olnud teavitanud töötajat töölepingu seaduses nõutud kohustuslikest andmetest või ei vastanud töötajale esitatud andmed tegelikkusele.

Tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi sõnul kontrolliti Läänemaal ka alaealiste töötingimusi, kuid selles osas rikkumisi ei tuvastatud.

Töövaidluskomisjoni on pöörduti Läänemaal eelmise aasta jooksul 22 korral, neist 3 juhul olid pöördujaks tööandjad ning 19 juhul töötajad. 64% nõuetest rahuldati töövaidluskomisjonis kas osaliselt või täielikult, 14% juhtumite osas jäeti nõue rahuldamata. Viiendik menetlustest lõpetati avaldaja nõuetest loobumise tõttu.

Töövaidluste arv maakonnas on võrreldes 2013. aastaga kasvanud, siis pöörduti Läänemaal töövaidluskomisjoni 17 korral.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on ülimalt oluline koostöö tööandja ja töötaja vaheline koostöö ning tähelepanelikkus teineteise suhtes.

“Iga tööõnnetuse numbri taga on inimene ja see inimene on oluline meile kõigile – nii kodus, tööl kui ühiskonnas laiemalt. Meie töökeskkonnad ei muutu turvalisemaks mitte õigusaktide ja nende kontrollide tulemusel, vaid eelkõige siiski hoolivusest enda, teiste ja kõige meid ümbritseva suhtes,” ütles Maret Maripuu.