0

30 AASTAT TANTSU: Lustlikud naised peavad sünnipäeva

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Lustlik tantsupeol

Laupäeval kontserdiga 30. sünnipäeva tähistav rahvatantsurühm Lustlik toob tantsuga „Ajalugu” Haapsalu kutsehariduskeskuse lavale korraga 24 endist ja praegust tantsijat.   

„Ajalugu” on tants, mille lõi Lustlikule rühma praegune juhendaja Ulrika Grauberg. „Kuulsin kord üht ilusat muusikat, mis tekitas minus tunde aja kasvamisest ja nulli tagasi jõudmisest. Kuna teadsin, et Lustlikul juubel tuleb, lõin neile selle muusika peale tantsu,” rääkis ta tantsu saamisloost. „Ajalugu” sai Jõgeval üleriigilisel naisrühmade tantsude võistlusel teise koha.

Laupäeval tantsivad kultuurikeskuse laval „Ajalugu” 24 Lustliku tantsijat läbi aegade. „Mul on suur heameel, et vanad tantsijad on kokku kutsutud,” ütles rühma esimene juhendaja Helgi Miller.  

Juubelikontserdi tarbeks on aegade hämarusest esile toodud ka Lustliku populaarseimad tantsud.  Sünnipäevapeoks tuleb välja ka raamatuke Lustliku ajaloost.  

Juubelikontserdi külalisena tuleb lavale noorterühm Läki Tantsule, kellele on Lustlikud omamoodi eeskujuks ja mentoriks olnud. Koos on peetud tantsulaagreid ja trenni tehtud.

Helgi Milleri lapsuke

Lustliku sünniaasta on 1985, mil tekkis Haapsalu tarbijate kooperatiivi juurde rahvatantsurühm. Juhendajaks kutsuti Läänemaal tunnustatud tantsujuht Helgi Miller.

Kui 1990. aastate alguses hakati asutuste rühmadele nimesid panema, sai Haapsalu tarbijate kooperatiivi naisrahvatantsurühm nimeks Lustlik. Miller meenutas, et toona oli kaalumisel kaks nimevarianti – Lustlik ja Kalurineiud –, viimane neist Haapsalu tantsujuhi Heljo Talmeti loodud tantsu järgi.

„Mõtlesime, et aeg läheb, Kalurineiud saavad vanemaks ja mis neiud nad siis enam on. Nii jäigi Lustlik, seda enam, et tüdrukud olid väga särtsakad ja säravad,” rääkis Miller.

„Nalja ja naeru oli Lustlikus palju,” rääkis ka Ulrika Grauberg, kes läks rühma tantsima 2000. aastate algupoolel. 2006, mil rühmal olnud murranguline aeg, vahetus osa tantsijaid ja vahetusid ka juhendajad – Graubergist sai uus juhendaja.  

„Praegu on neil väga tubli juhendaja ja Lustlikust on saanud särav tantsurühm,” on Miller oma lapsukese käekäiguga rahul.

Graubergi sõnul hoiab Helgi Miller rühmal siiani silma peal ning käib kõigil ülevaatustel ja esinemistel. „Ta on kogu aeg meie tegemistega kursis, sest see on ju ikka tema lapsuke.” Grauberg lisas, et tal on ühtlasi au ja kohustus Lustliku taset hoida ja edasi viia.

Intelligentne tantsurühm

Praegu tantsib Lustlikus tosin naist, kellest vanimad võiksid noorimaile vanuse poolest emaks olla. Grauberg on aga arvamusel, et vanus pole tantsimisel mingi näitaja – vanemal tantsijal on lihtsalt rohkem kogemusi.

Juhendaja sõnul on naistel tantsurühmas käimine suur osa elust. „See pole see, et maksad neli eurot, teed natuke aeroobikat ja lähed koju,” ütles Grauberg.

Küsimusele, kui palju erineb praegune Lustlik 30 aastat tagasi alustanud rühmast, vastas Grauberg, et ei oskagi seda hinnata. „Ta oli ka tookord väga hea rühm, aga praegu on oma olemuselt võib-olla pisut väljapeetum,” ütles ta.

Viimasel tantsupeol nimetas naisrühmade liigijuht Lustlikku intelligentseks rühmaks. Ulrika Grauberg peab tähtsaks, et tantsijad saaksid aru, miks ja mida nad tantsivad. „See pole nii, et läheme platsile, paneme muusika mängima, kutsume publiku ja hakkame trallama. Ei tantsita mitte liigutuste pärast, vaid olema peab ka sisu, mõte ja vaimsus,” selgitas ta.

Lustliku tantsijaid on nimetatud ka püüdlikeks. „Ilmselt nende tahte pärast teha kõike maksimaalselt hästi, nii palju kui võimed lubavad,” rääkis Grauberg.

Naised peavad rohkem pingutama

Grauberg tõdes, et suhtumine naisrühmadesse kipub olema teistsugune kui segarühmadesse ja neid ei peeta päris ühel pulgal olijaiks. Tegelikkus on tantsujuhi sõnul aga hoopis teine: naisrühmas tantsida on märksa keerulisem, sest nende tantsud on nõudlikumad, tantsuliigutused spetsiifilisemad ja tantsujoonised keerulisemad. „Naised ju paaris ei tantsi ja pead kahe partneri töö üksi tegema. Pead keerutades üksi püsti jääma,” selgitas ta.

Graubergi sõnul on naisrühmade puhul oluline tantsu esteetika. See tähendab, et tants peab olema väga viimistletud, et ta oleks vaadeldav ja nauditav. „Selleks peavad naisrühmad palju rohkem vaeva nägema kui segarühmad. Seda ei tea väga paljud,” lisas ta.

Tantsujuhi sõnul arutatakse palju, mis see naistetants on ja kas seda on vaja, sest algselt tantsisid mehed või mehed-naised koos. „Aga kui mõtleme, et kunagi olid ju mehed merel või kus iganes ära, tantsisid naised ikka omavahel. Millest nad oma tantsudes jutustasid, ega me seda väga täpselt tea, aga naistetants pole mitte lihtsalt trallitamine, vaid selles on sõnum. Iseasi, kas me oskame seda alati välja lugeda,” rääkis Grauberg.

 

 

Naisrahvatantsurühm Lustlik

Loodud 1985 Haapsalu tarbijate kooperatiivi naisrühmana.

Lustliku nime all osaleti 1994. aasta tantsupeol.

Juhendajad: Helgi Miller, Malle Prikk, Svetlana Brusnigina-Orgmets, Ulrika Grauberg

Rühmas tantsib 12 naist, kellest vanim on 57- ja noorim 23aastane.

Algusest peale on rühmas tantsinud Sirje Pääro, algusaastaist ka Tiiu Orro.

30 aasta jooksul on Lustlik osalenud kõigil tantsupidudel. Samuti on käidud Europeade festivalidel.

Maie Orava võistutantsimistelt on kahel korral koju toodud 3.–4. koht, kahel korral publiku lemmiku tiitel, ühel korral grand prix ja „Kõige Maiema rühma” tiitel.  

 

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz