8

Tunne Kelam: Rahvaalgatus, mis kujundas meie riigi palge

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kui täna küsiks keegi, kas Eestis on võimalik viia läbi kodanikualgatus, milles lööb kaasa 800 000 eestimaalast, peetaks seda küsijat ilmselt sinisilmseks idealistiks ning vastatakse üsna kiiresti: ei. Nii suurejooneline algatus eeldaks ju kogu aktiivse elanikkonna kaasamist, kirjutab Euroopa Parlamendi liige, Eesti Komitee esimees 1990-92 Tunne Kelam.

eesti kongress 25See eeldaks mingit ühist rahvuslikku eesmärki või siis nii suurt ja teravat probleemi ühiskonnas, et valdav enamus elanikest peaks vajalikuks selle lahendamisele õlg alla panna. Täna on sellise mastaabiga probleeme või algatusi raske ette kujutada, kuid veerand sajandit tagasi vastasid sajad tuhanded meie kaasmaalased just sellisele eksistentsiaalsele probleemile.

Meil oli oht jääda vähemuseks omaenda kodumaal, oht sulanduda Moskvast juhitud poliitika tagajärjel ühtse nõukogude rahva sekka. Ja oht minetada alatiseks võimalus sellise Eesti riigi loomiseks, mille mõtteks on meie põhiseaduse kohaselt "tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade".

Põhimõttelised valikud

1980ndate lõpus tõstis Eestis pead mõte omariikluse taastamisest, mida loodeti saavutada Nõukogude Liidu sisekriisi süvenedes. Küll aga ei olnud ühest vastust küsimusele: kuidas seda teha ja mis alustel?

Sisuliselt oli valikuid kaks. Kas soodsa juhuse tekkides kuulutada välja iseseisvus ning eralduda Nõukogude Liidust, mis tundus paljudele lihtsam ja vähem konfliktsem? Kuid nii oleks jäänud vastuseda põhiline küsimus – kes on õigustatud otsustama Eesti tuleviku üle?

Sellisel juhul kõik nõukogude Eesti sissekirjutusega elanikud, kaasa arvatud nõukogude armee. See tähendanuks ka endise liiduvabariigi jätkuvaid kohustusi Venemaa suhtes. Nagu kirjutas hilisem Eesti Kongressi liige Toomas Haug: "ei ole ilus kaunistada end võõraste sulgedega, hoopis rumal on aga kiinduda võõrastesse ahelatesse".

Õnneks kerkis esile ka teine valik: taastada Eesti sõltumatus selle riigi järglasena, mis kuulutati välja 1918. a. ning selle kodanikkonnaga, mis oli Eesti Vabariigil kuni Stalini teostatud okupatsioonini.

Rahvusvahelise õiguse põhjal eksisteeris Eesti Vabariik ju juriidiliselt edasi. Seega oli kõige loogilisem ja rahvuslike huvide – Eesti rahva säilimise – seisukohalt kõige otstarbekam püüda taastata juba olemasoleva ning rahvusvaheliselt tunnustatud riigi iseseisvust. Õiguslikult väljendus kõik see järjepidevuse põhimõttes.

Meile sai üsna ruttu selgeks, et Eesti riikliku järjepidevuse tegelik kandja on ka füüsiliselt säilunud – selleks on Eesti Vabariigi kodanikkond. Ainult et kes need kodanikud siis on? Kõigil olid taskus punapassid…

Hirmu ületamine

Nii tekkiski idee kogu kodanikkond uuesti üles lugeda, mis sisuliselt tähendas kodanikualgatuse korras läbi viidud rahvaloendust. Nii seda aprillist 1989 tegema asutigi – moodustati vabatahtlikest komiteed, kus panid endid kirja kõik sünnijärgsed Eesti kodanikud ja nende järglased. Kümne kuuga registreeris end 790 000 inimest praktikas veel mitte eksisteeriva Eesti Vabariigi kodanikena. Nad julgesid tunnistada oma allkirjadega riiki, mida tegelikkuses veel polnud.

Inimesed panid end kirja kultuurimajades, kirikutes, aga ka lihtsalt tänavale üles seatud loenduspunktides. Selle tulemuseks oli mitte üksnes sadade tuhandete registreerimine, vaid murrang nende sadade tuhandete teadvuses. Enda Eesti Vabariigi kodanikuks kuulutamise deklaratsioonile allkirja andmine tähendas aastakümneid sisendatud hirmu ületamist.

Senisest suurema autonoomia taotlus asendus uue rahvusliku eesmärgiga. Tegelikult kujunes kodanike registreerimine kõige võimsamaks ning õigusjõulisemaks rahvahääletuseks täielikult iseseisva rahvusriigi poolt. Just kodanike komiteede liikumise kaudu pandi alus meie riigi iseseisvuse taastamisele. Just see oli liikumine, mille tõttu saame peagi tähistada Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Iseseisvuse alusmüür

Registreeritud valisid veebruaris 1990 enneolematu, 90%-se osavõtuga oma esinduskogu – Eesti Kongressi, kellel oli kodanike mandaat taastada okupeeritud Eestis seaduslik riigivõim ja taastada Eesti riik rahvusvaheliselt kogu aeg tunnustatud Eesti Vabariigi õigusjärglasena. Eesti Kongressi esimesest istungist täitus 11. märtsil 25 aastat.

Eestis kujunes praktiliselt ainsana Nõukogude Liidu provintsidest selline võimas rahvuslik-demokraatlik alternatiiv. Kujunes oludes, kus isegi palju liberaalsemaks pehmenenud nõukogude võim üritas selliseid algatusi jätkuvalt tasalülitada.

Kui augustis 1991 saabus otsustav hetk, oli Eestis iseseisvuse taastamiseks kõik ettevalmistused tehtud, seda nii õiguslikult kui ka poliitiliselt. 20. augustil 1991. a. ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel saavutatud rahvusliku kokkuleppega taastati Eesti iseseisvus põhimõtete alusel, mida olid ette valmistanud sajad tuhanded Eesti Vabariigi kodanikud oma julguse ning põhimõttekindlusega.

Toonaseid sündmusi iseloomustab kõige paremini president Lennart Meri öeldu: „Ülemnõukogu oli pragmaatiliseks hoovaks. Kuid õiguslikuks pidepunktiks, alusmüüriks, millele see hoob toetus, olid Eesti Kodanike Komiteed. Nii ja mitte teisiti võitis Eesti rahvas oma iseseisvuse uuesti kätte.”

Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, Eesti Komitee esimees 1990-92

MIS ON MIS?

Kodanike komiteede liikumine

  • Läbi ajaloo suurim kodanikualgatus, mille eesmärk oli Eesti Vabariigi kodanike määratlemine, et taastada Eesti täielik iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. Selleks valiti kodanikualgatuse korras üle Eesti 185 komiteed ja abikomiteed, mis viisid läbi oma piirkonnas elavate Eesti kodanike registreerimise.
  • Lähtuti põhimõttest, et igaüks, kes Eesti okupeerimise hetkel aastal 1940 oli Eesti kodanik, on seda jätkuvalt, samuti nende järeltulijad. Kokku registreeriti 790 000 õigusjärgset Eesti kodanikku ja 60 000 kodakondsuse taotlejat.

Eesti Kongress

  • Kodanike komiteede tegevus päädis Eesti Kongressi valimistega 1990. aasta veebruaris. See oli üleminekuaja esinduskogu, mille ülesandeks oli seadusliku riigivõimu taastamine. Kongress valis ka alalise kogu Eesti Komitee.
  • Kongressi valiti 499 hääleõiguslikku liiget ning 49 sõnaõigusega liiget kodakondsuse taotlejate poolt. Eesti Kongress ei olnud poliitiline liikumine vaid ühendas kogu tolleaja Eesti poliitilise spektri – sinna kuulus 31 partei ning liikumise esindajad.
  • Eesti Kongress kogunes avaistungile 11-12. märtsil 1990. a. Estonia kontserdisaalis. Kokku pidas Eesti Kongress 10 istungjärku. Pärast 1992. aasta septembris toimunud Riigikogu valimisi luges Eesti Kongress oma ülesande täidetuks ning lõpetas tegevuse.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Head
Head

Kahjuks ei ole tõesti Eesti suutnud säilitada vaimset ja majandusliku iseseisvust, vaid on läinud toetustest ja teiste kiitusest elamise teed.
Olukord pole muidugi lootusetu, aga välispoliitiliselt tuleks Euroopa liidu siselt ja sisepoliitiliselt Eesti siseselt asju korraldades oluliselt targemalt ja jätkusuutlikumalt toimetada.

Ats
Ats

Juhtumisi olin esimese Kodanike Komitee loomise tunnistajaks.Siiani mäletan head tunnet südames,kui vargsi sai ka sinimustvalge kohale toodud.See toimus Kadrina rahvamajas.

luik
luik

millisest iseseisvusest te räägite kulla mehed. euroabi mahud on eesti ajaloo suurimaid. Kui need ära võtta kukuks riik kokku. Praeguseks ei jaksa me enam ennast isegi toiduga varustada aga nõuka ajal veel suutsime.

Lõpetaks selle
Lõpetaks selle

nõukaaja kilbile tõstmise.

hani
hani

eks igaüks saab aru vastavalt oma võimetele!

no keda sa lollitad
no keda sa lollitad

Huvitav miks see rahvas enam ei ole võimeline midagi algatama. Mingit rahvalahatust pole mitte kunagi olnud. On olnud vaid eriteenistuste mängud ja näilise iseseisvumise illusiooni loomine ja selle tarvis omakoda vastava informatiivse seisundi loomine.

Mõtlemine on meil vaba -
Mõtlemine on meil vaba -

kui siin üks mees (tõenäoselt) räägib illusioonist, siis sa sülitad rahva hinge.

ken
ken

jah mõttevabadus on meil tõesti heal järjel ja väga hästi välja arendatud kanatalitaja on olnud selle üks paremaid väljaarendajaid ;)))

wpDiscuz