6

Mati Mandel sai Lihula aukodanikuks

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Mati mandelMati Mandel. Foto: Arvo Tarmula

Lihula vallavolikogu otsustas anda valla aukodaniku nimetuse arheoloogile Mati Mandelile Lihula ja selle lähiümbruse ajaloo uurimise ja tutvustamise eest.

Ettepaneku Mandel aukodanikuks nimetada tegi vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.

„Mandel on kogu oma elu pühendanud Läänemaa, eeskätt Lihula ja selle lähiümbruse ajaloo uurimisele. Tänu temale teame, kui suur tähtsus on olnud kohal nimega Lihula. Tänu temale on turistidel mitmekesisem ja rikkalikum pilt Lihulast,” ütles Kastepõld.

Mandel on Lõuna-Läänemaal tegutsenud 1960. aastaist, Lihulas 1970. aastate algusest ja korraldanud seal arheoloogilisi väljakaevamisi. „See, milline näeb praegu välja Lihula linnusemägi, on suuresti Mati Mandeli töö. Kunagi oli linnusemägi lihtsalt metsasalu,” ütles Kastepõld.

Mandel on üks Lihula muuseumi asutajaid, samuti MTÜ Keskaegne Lihula asutaja.

„Põhjalik, töökas, heas mõttes jonnakas ja sihikindel. Kõik Lihula ajalugu käsitlevad raamatud on tema või tema õpilaste kätetöö,” ütles Kastepõld.

Mandel on uurinud Läänemaa muinas- ja keskaega, sh Lihula linnust ja keskaegset alevikku arheoloogilise leiumaterjali kaudu, ja käsitlenud oma uurimistöödes Läänemaad ka 1940. aastail.

Mandeli sulest on ilmunud raamatud „Lihula muinas- ja keskaeg”, „Läänemaa 5.–13. sajandi kalmed”, „Suvi 1941 Kirblas”, „Kurjuse aasta Lõuna-Läänemaal”, „Kogu tõde Hirmus Antsust?” jt.

Mandel on sündinud 1945. aastal Tartus, 1972. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arheoloogina. 1992. aastal kaitses ta magistritöö „Võitlusnuga ja mõõk Muinas-Eesti relvastuses” ja 2003. aastal doktoritöö „Läänemaa kalmed 5.–13. sajandil”.

Mandel on seitsmes Lihula aukodanik. Varem on aukodaniku nimetuse pälvinud omavalitsustegelane Tõnis Mets, õpetaja Luigi Koik, kunstnik Madli Kirchhoff, loodusteadlane Taivo Kastepõld ning ettevõtjad Loit Somp ja Argo Pärnpuu.

Aukodaniku tunnistus koos aurahaga antakse üle vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel 22. veebruaril. Lihula valla aukodaniku auraha on kujundanud Heinz Valk.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kohalik
kohalik

Motokross oli ka tegelt lahe, nagu laulupidu!

to ka teadja
to ka teadja

ja kiik,võrkpalliplats, talvel suusa- ja kelgurajad….

ka teadja
ka teadja

Peale motokrossi olid mõisamäel veelgi -jaanituli,tagaküljel lasketiir kui mäletate asjatundjad !?

katile ja vellole
katile ja vellole
Mõisamäe kadunud sündmus on motokross. Ma ei ole kuulnud, et näiteks Haapsalu Piiskopilinnuses motokrossiga tegeldaks, ometi pole see osa linnast väga võssa kasvanud. Tänu ajaloo uurimisele on lahti võetud ja avatud vaatamiskes Lihula linnuse peaosa, lisaks rajatud sinna ka laululava (uurige kelle idee ja algatus). Kui täna kurdate võsastunud mäekülgede üle, siis vaadake peeglisse. Äkki paistab sealtki midagi, mida oleks võinud kasvõi isikliku panuse kaudu ühiskondlikus liinis ära teha. Aga usun, et ilma selletagi on linnusemägi peagi hoopis sellises korras, mis meelitab sinna kordades rohkem huvilisi kui täna. Vähem sappi, rohkem sallivust! PS! mulle kuuluvatel andmetel on nn “jaakpoiss” juba… Loe rohkem »
vello
vello

enamvähem nöus mis kati kirjutas. mäekuljed on töesti vössa kasvanud. poleks vaja mati kiituse juures valet lahmida. aga mandlile soovin tervist kyll.

kati
kati

Mandel on kindlasti väärt seda tiitlit ,kuid jaakpoiss ei valda nn.mõisamäe teemat. Nimelt hoidsid võsastumisest seal tegutsenud üritused ,mis suure muinsuse kaitsmisega sealt eemale löödi. Nüüd ei saa enamus kohtades ei suusatada-kelgutada. See on jah õige,et tänu muinsusele selline olukord on tekkinud. Palju õnne !

wpDiscuz