Kuritegevus kasvas mullu kuues maakonnas, langes kaheksas ja jäi tunamullusega võrreldes samale tasemel ühes maakonnas, selgub justiitsministeeriumi statistikast.
Enim kasvas kuritegevus Saaremaal, kus süütegude arv suurenes koguni 20 protsenti. Hiiumaal ja Tartumaal oli kuritegevuse kasv seitse protsenti, Raplamaal viis, Järvamaal neli ning Viljandimaal neli protsenti.
Kuritegevusa langes enim Põlva ja Võru maakonnas, vastavalt 23 ja 22 protsenti. Läänemaal oli langus 14, Lääne-Viru maakonnas 11, Harjumaal kaheksa, Pärnumaal kuus ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal kolm protsenti. Kuritegevus jäi mullusega samale tasemele Valga maakonnas.
Elanikkonna hulka ja kuritegevuse arvu arvesse võttes on kõige kriminogeensem piirkond jätkuvalt Ida-Virumaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb kuritegude arv vahemikku 323-382. Sama näitaja kehtib ka Tallinna kohta, samas kui mujal Harjumaal on see näitaja 202-261.
Kuritegevuse suhtarvu osas eristub teistest maakondadest ka Põlvamaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb süütegude arv vahemikku 262-322.
Kuritegevus langes mullu rekordiliselt madalale tasemel, kui justiitsministeeriumi andmetel toimus 37 787 süütegu. Võrreldes tunamullusega toimus registreerisid uurimisasutused mullu koguni 1844 süütegu vähem.