Otsus 1. jaanuarist maksta koolilõuna toetust peale alg- ja põhikooli õpilaste ka gümnasistidele on juba mõned päevad tekitanud kära ja pahameelt. Mõneti on see kummaline. Mõneti jälle ei ole ka.
Gümnasistidele riigieelarvest makstav toetus on täpselt niisama suur kui alg- ja põhikoolide oma: 78 senti õpilase kohta. Et alg- ja põhikoolitoetuse üle pole keegi nurisenud, ei osatud uue toetuse kohta laidusõnu arvatavasti oodata. Need aga tulid. Nimelt selgus ootamatult, et 78 senti õpilase kohta ei kata koolilõuna tegelikku hinda. Paraku oli toetust serveeritud tasuta koolilõunana. See oli viga ja maksis kohe kurjasti kätte.
Haridusminister pareeris, et tasuta koolitoidust saab gümnasistide puhul rääkida vaid koostöös kohalike omavalitsustega, kes peaksid puudujääva osa ise kinni maksma. Ootamatult kaela sadanud peaaegu et kohustusele reageerisid omavalitsused kriitikaga, et nemad pole oma eelarves säherduse lisakuluga arvestanud. Opositsioonile aga andis „tasuta lõuna” võimaluse ja relvad koalitsiooni rünnata põhjendusega, et toetus on liiga väike, makstagu aga rohkem. Et kui nemad saaksid, küll nemad maksaksid…
Kahe silma vahele jätab aga haridusminister (ja ka opositsioon) hoopis riigikoolid, millega pole kohalikel omavalitsustel asja. Tagajärg: alles üleeile pakkus Läänemaa kalleimat nn tasuta lõunat Läänemaa ühisgümnaasium. Veidi odavam oli lõunasöök Noarootsis. Läänemaa munitsipaalkoolides aga oli lõunasöök tõepoolest tasuta.
Haridusministeeriumi teisipäevaõhtune välkotsus maksta riigikoolides ise riigi toetusele juurde on mõneti igati heaperemehelik: riigi kool, riik maksab. Mõneti on see survestamine: meie maksame, maksku ka kohalikud omavalitsused. See iseenesest pole ilus ja võib omakorda kurjasti kätte maksta.
Mõneti jätab lisarahastamise välkotsus täieliku peataoleku mulje. Nii et edaspidi rohkem ettenägelikkust, härrased!