Lihulas arutleti maakondliku spordi tuleviku üle

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Ligi 30 Läänemaa sporditegelast arutasid reedel Lihula kultuurimajas seda, milline on maakondliku spordi tänapäev ning milline võiks olla selle tulevik.

Lääne maakonna spordiliidu Läänela korraldatud seminar algas terve rea ettekannetega, millele järgnesid paneeldiskussioon ja osaluskohvik. Kohalolnute seas oli nii treenereid, õpetajaid kui ka lihtsalt spordiaktiviste. Läänela peasekretäri Ülle Lassi sõnul on sarnaseid kokkusaami korraldatud ka varem. "Vähemalt korra aastas võiks spordirahvas kokku saada ja rääkida," ütles Lass.

Maakondade spordiühenduste katusorganisatsiooni Eestimaa spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt andis ülevaate sellest, millega tema juhitud ühendus tegeleb. Jõud ühendab Voldi sõnul läbi maakondade spordiliitude üle 700 liikmesklubi 40 000 harrastajaga.

Üleriigilised spordimängud

Üleriigilise spordiliidu eestvedamisel korraldatakse mitmeid Eesti suurimaid spordimänge. Iga 4 aasta järel peetakse Eestimaa tali- ja suvemänge ning igal aastal viiakse läbi Eesti valdade ja linnade tali- ja suvemängud. Mängude korraldamise koht varieerub, kuid sõltub olemasolevatest võimalustest. "Peavad olema head spordibaasid, muidu ei saa suuri mänge läbi viia," lausus Volt.

2015. aasta tuleb Eesti spordis põnev, sest 10.-12. juulini toimuvad Kuressaares 14. Eestimaa suvemängud. "Eeldame, et need tulevad kõigi aegade suuremad ja parimad [Eestimaa] mängud," ütles Volt. Tema sõnul pole osalejate arv omaette eesmärgiks, kuid oodata on üle 4000 osaleja. Suvemängudel osalevad Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad, kuid osa võtta võivad ka välismaalased.

"Lähiriigid (Läti, Leedu ja Soome – toim.) on alati kohal," lausus Volt. Voldi sõnul on Eestimaa suvemängude organiseerimine paras katsumus, sest mängude maksumus on korraldaja jaoks ligi 100 000 eurot, kuid ta oli optimistlik, et vajaminev raha leitakse.

Rahvusvahelise liikumisnädala "MOVE Week" Eesti koordinaator Tiina Kiislar tõi oma ettekandes näiteid sellest, kuidas liikumisnädala kampaaniast on kasu olnud eeskätt just väiksemate kohtade spordikorraldajatele. "MOVE Week" pakub soovijatele omalt poolt ürituste erksamaks muutmiseks bännereid, käepaelu ja postreid, kuhu saab lisada ise pilte.

Kiislari sõnul on kampaaniast olnud eriti suur kasu just meediatähelepanu saamisel. "Kui aktiviste on mitu ja nad on koos, siis on lihtsam jõuda üleriigilisse meediasse," ütles Kiislar. Eesti inimesed peaksid tema sõnul senisest rohkem tähelepanu pöörama spordile, sest hiljutise eurobaromeetri uuringu järgi liigub vaid 39% Eesti elanikest vähemalt 2 korda nädalas korraga 30 minutit.

Maaspordi probleemid: üksikud aktivistid ja vähe raha

Lihula gümnaasiumi direktor ja maadlustreener Janar Sõber rääkis kuulajatele Lihula näitel maaspordist täna ja tulevikus. Suurem osa maakoha spordielust käib Sõbra sõnul kohaliku kooli ümber. Selleks, et saada oma alale arvukalt harrastajaid tuleb treeneritel olla koolides vastava ala ringijuhiks.

Lihula spordiürituste kalender on Sõbra kinnitusel päris tihe. Võistlusi võiks põhimõtteliselt enamgi korraldada, kuid inimvõimed seavad ürituste arvule siin omad piirid, sest maal kipub olema nii, et spordielu sõltub paarist-kolmest tegusast aktivistist.

Kohaliku spordi suureks murekohaks on Sõbra sõnul vajamineva raha leidmine. 2008.-20011. aastal said spordiklubid Lihulas omavalitsuselt 5000 krooni aastas, mis teeb eurodes umbes 320. 2011. aastast tõsteti toetust klubi kohta 1000 euroni. Leola maadlusklubi, mille eestvedaja Sõber on, aastased kulud ulatuvad aga tema sõnul ligi 7000 euroni.

Päästerõngaks on olnud kohalikud ettevõtjad, kelle käest Sõber on alati toetust leidnud. "Siiani pole mulle keegi ära öelnud," ütles Sõber. Lisaks sellele on taotletud raha erinevatest toetusfondidest. Nii transpordi kui annetustega on abiks olnud ka lapsevanemad.

Ennetustöö ja eeskujud

Spordiaasta MTÜ tegevjuht Pille Muni rõhutas seda, kui oluline on elanikkonna tervise edendamisel ennetustöö roll. Tema sõnul tõuseks Eesti SKP 14%, kui 25 aasta jooksul õnnestuks vähendada suremust 1,5% võrra.

Tema sõnul aitaksid mitmed uued tehnoloogiad nagu pulsikellad ja terviseäppidega nutiseadmed odavamalt tervisealase ennetusega tegeleda ja inimesi liikuma motiveerida.

Väga oluline roll sportlike eluviiside juurutamisel on Muni sõnul sotsiaalsetel teguritel ehk lähedaste-tuttavate heakskiidul ja tunnustusel. Kuna inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl on tähtis ka ettevõtte juhi isiklik eeskuju. "Ta saab anda signaali, et selline [sportlik] tegevus on oluline," lausus Muni.

Muni arvas, et noored võiksid innustust ja eeskuju saada ka sportlikest poliitikutest. Haapsalu purjespordikooli treener Priit Rüütel kahtles selles, kas lapsed hoolivad, mida teeb mõni riigitegelane. Rüütli sõnul on eeskujudest rääkides otsustav roll siiski konkreetse noore sõpradel, õpetajatel ja treeneril.

Tänapäeva noorte mentaliteedist rääkides tõi Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi treener Jaanus Getreu jahmatava näite sellest, kuidas noortel on raske uskuda seda, et ta on täiskarsklane ja mittesuitsetaja. "Lapsed lihtsalt ei suuda seda uskuda," lausus Getreu.

Korralik paberimajandus on väga oluline

Spordiliidu Läänela peasekretär Ülle Lass soovitas kohalikel spordiorganisatsioonidel olla hoolas asjaajamise poole pealt. Näiteks on spordiregistrisse kantud vaid 77 Läänemaa spordiühendust, millega on maakond Eestis viimaste seas. 7 klubi on oma tulud-kulud esitama jätnud, mis tähendab seda, et need klubid on kultuurkapitalilt toetuse taotlemisest automaatselt kõrvale jäetud.

Samuti tuleb kohalikel spordiklubidel üha enam mõelda tuleviku osas sellele, kuidas pikemas perspektiivis hakkama saada, sest Läänemaa elanike arv väheneb ning seeläbi jääb spordi jaoks mõeldud raha veelgi vähemaks.

Ettekannetele järgnenud üleüldises diskussioonis tõstatati ühe probleemina esile ka fakt, et mitte üheski Läänemaa omavalitsuses pole tööl spordiküsimustele spetsialiseerunud inimest. See muudab raskeks erinevate ürituste ja võistluste korraldamise, sest muu töö kõrvalt lisaks spordiga tegeleval ametnikul ei ole võimalik olla kursis kõige sellega, mis maakonna spordielus toimub.

Fotod: Juhan Hepner

  OLYMPUS DIGITAL CAMERA 

Arutelu toimus Lihula kultuurimaja saalis.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Lihula gümnaasiumi direktor ja maadlustreener Janar Sõber.

  OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Pille Muni rääkis sportliku eluviisi tähtsusest rahva tervise edendamisel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Üleriigilise spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

"MOVE Week" Eesti koordinaator Tiina Kiislar.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Arutelu avakõne pidas Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ürituse korraldas Läänela peasekretär Ülle Lass.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Karla
9 aastat tagasi

Nõus ytlejaga. Tõõülesannete tõttu polnud võimalik osleda kuigi oleksin soovinud. Selliseid maakonna spordiaktiivi kokkusaamisi tuleb korraldada nädalavahetusel, mitte tööajast. Vaidlen vastu arvamusele, et vallavalitsuses peab tööl olema spordi valdkonnaga tegelev ametnik. Vallavalitsuse ülesanne ei ole sporditegevuse korraldamine, pigem toetada enam spordiklubide tegevust ja erinevate võistluste korraldamist rahaliselt, mis toob enam kasu kui valla palgal oleva spordiametnikule aastas kuluv palgasumma.

Kata
9 aastat tagasi
Reply to  Karla

Miks siis spordiklubidele raha ei anta, kui see nii oluline on, vaid näpuotsaga, et kisa väga suureks ei läheks. See pole küll spordi toetamine, vaid spordi narrimine.

ytleja
9 aastat tagasi

Hea meelega oleksin ka ise osa võtnud kuid ametnikud teevad üritused ainult tööpäevadel. Treener peab ju kuidagi leiva lauale saama. Paluks rohkem teistega arvestamist !