Vabatahtlike kinnitusel on Haapsalu loomade varjupaiga uksed külastajatele suletud, mistõttu ei leia loomad ka uut kodu ja enamasti hukatakse. Foto: Arvo Tarmula
Eelmisel reedel oli Haapsalu linnavalitsuses pingeline päev. Loomade õiguste eest võitlev vabatahtlik Eliis Salm tuli koos linnavolikogu liikme Merle Mäesaluga arutama kohaliku varjupaiga seisukorda. Tagasihoidlik kohtumine aselinnapea Peeter Vikmaniga kasvas aga palju suuremaks. Laua taha tulid ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja loomade varjupaiga pidaja Ivari Rahula.
Kui uskuda Salmi, siis suuremat mõttevahetust nõupidamisel ei tulnud. Rahula väljendas end terve kohtumise ajal nii valjul häälel, et teistel oli raske sõna saada. Mäesalu ütles, et ei taha Rahula käitumist kommenteerida. Salmi ja Mäesalu sõnul öelnud Sukles neile, et linnavalitsus on loomade varjupaiga tegevusega rahul.
„Kümned inimesed on kaevanud Haapsalu loomade varjupaiga peale, mina ei saa aru, kuidas Urmas Sukles saab öelda, et ta on rahul varjupaiga tegevusega,” ütles Salm. „Urmas Sukles saab maksumaksjailt palka, tema ei otsusta. Maksumaksjad otsustavad loomade varjupaiga tegevuse üle.”
Haapsalu linnavalitsus on kaks aastat maksnud loomade varjupaika pidavale MTÜle Haapsalu Loomaabi teenuste eest konkurssi korraldamata. Viimati oli konkurss teenuste ostmiseks 2011. aastal. Leping sõlmiti 2012. aasta lõpuni. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ütles oktoobris Lääne Elule, et linnavalitsusel ei ole lepingut loomade varjupaiga pidajaga.
„Meil on olnud leping. See on vist pikendamata. Ta lõppes nii märkamatult, et ei pannudki tähele. Aga et teisi pakkujaid peale olemasoleva ei ole, siis on koostöö jätkunud samadel tingimustel,” ütles Vikman.
Nii Salmi kui ka Mäesalu kinnitusel on aga linnavalitsus leidnud sahtlist lepingu MTÜga Haapsalu Loomaabi. Mäesalu sõnul ütlesid linnavalitsuse liikmed talle, et leping Haapsalu Loomaabiga oli unustatud ametniku sahtlinurka. Seepärast ei teadnud Vikman, et selline leping on olemas. Mäesalu lisas, et teda huvitab, kas „unustatud leping” on ka õigel ajal kantud linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi.
„Haapsalu linnale osutas MTÜ Haapsalu Loomaabi teenuseid 2012. aastal sõlmitud ning allkirjastatud lepingu alusel,” ütles Haapsalu linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbus.
Parbus lisas, et 2013. aastal tasuti linnaeelarvest Haapsalu Loomaabile 3689 eurot ning selle aasta 30. septembri seisuga on tasutud arveid 4654 euro eest.
Tähelepanuväärne on ka, et Haapsalu Loomaabi on vilets majandusaasta aruannete esitaja. Mullust aruannet pole MTÜ tänini äriregistrile esitanud.
Reedel said Salm ja Mäesalu aru, et Haapsalu linnavalitsus kavatseb detsembris välja kuulutada uue konkursi kodutute loomade varjupaiga teenuse ostmiseks. Eile ütles Parbus, et linnavalitsus alles arutab, kas, millise tähtajaga ning millal konkurss tuleb.
„Haapsalu linn on praeguse loomapüüdmise teenusega rahul. Praegune teenusepakkuja on teenust pakkunud kvaliteetselt ning sõltumata ajast, millal teenust on vajatud,” kommenteeris Parbus.
Vikman märkis juba viidatud intervjuus Lääne Elule, et linnavalitsuse asi pole kontrollida varjupaigas toimuvat. „Loomakaitseseaduse üle on kolm järelevalveorganit ja omavalitsust nende hulgas ei ole. Nii et seadusjärgset järelevalvet linn seal tegemas ei käi, aga aeg-ajalt oleme pilgu peale visanud,” ütles Vikman Lääne Elule oktoobris.
Haapsalu linnavolikogu liige Merle Mäesalu aga kummutas selle väite. Mäesalu märkis, et linnavalitsuse vastutada on, kas linnaga lepingulistes suhetes olev osapool täidab nõuetekohaselt oma kohustusi. Mäesalu viitas, et nõuded tulenevad Haapsalu linna koerte ja kasside pidamise eeskirjast. Mäesalu ütles, et kuna Haapsalu linnavalitsuse liikmed pole valmis probleeme loomade varjupaigas tunnistama, jätkatakse tõendite kogumist rikkumiste kohta hulkuvate loomadega seotud teenuste osutamisel.
Rahula ütles eile Lääne Elule, et ei kommenteeri loomade varjupaiga vastu esitatud süüdistusi.
Haapsalu loomade varjupaiga väidetavad rikkumised
1. Haapsalu varjupaigas polnud pikka aega kiibilugejat, mistõttu ei saa kontrollida, kas hulkuval loomal on omanik.
2. Loomaarst külastab varjupaika haruharva, kuigi seaduse järgi peaks arst varjupaika toodud looma kohe üle vaatama.
3. Varjupaigas pole karantiiniruumi.
4. Varjupaigas ei ole tagatud loomade ravi.
5. Loomi ei saa omanikele tagastada, sest pole avalikustatud varjupaigas hoitavaid loomi.
6. Hukatud loomad maetakse varjupaiga hoovi.
Allikas: vabatahtlik Eliis Salm
Rahula ehk KONKS on tankist, asju juhib Taavi Käsk . Mõni organ peaks selle suli tegevust uurima, kuidas aina temaga seotud firmad hangetel võidavad. Altkämaksu on usin andma see USUMEES 🙂
Sukles on oma tiimi hääletama pannud. Tehke ikka õige valik ja hääletage linnavalituse vastu! 🙂 http://www.loomakaitse.ee/vali-2014-aasta-koige-loomasobralikum-ja-loomavaenulikum-tegu/
Hääli võib ta praegu ju jahtida, aga selleks ajaks, kui valimiseks läheb, on austus tema vastu kõigil kadunud…
Ivari Rahula?! See on vana värdjas ju.
Lp. Haapsalu elanikud!
Palun jätke meelde linnavalitsuse tegemata tööd ja järgmistel valimistel ärge hääletage nende poolt, nii lihtne see ongi!
No huvitav siis, kuidas kodutud loomad uue kodu saavad leida kui varjupaigal pole enam isegi lahtioleku aegu? Vaatasin kodulehele ja tõesti, isegi varasem kahetunnine külastusaeg argipäeva hommikuti ei näi enam kehtivat.
Lugupeetud Mer, tänaseks päevaks pole enam isegi lahtioleku aegu varjupaigal olemas- niiet võimatu on muutunud veelgi võimatumaks.
Kurat, kas te teete nalja?
Eelmise aasta sügisel hulkus üks suuremat sorti koer Haapsalu linnavahel, keset sõiduteed ja keegi välja ei teinud, las jääb auto alla.Sai varjupaika helistatud ja see ükskõiksus mis sealt tuli oli häbiväärne. Kohale tuldi kohe kindlasti mitte varjupaigale vastava kaubikuga, meenutades oli seal peal kirjas mingi lilleteenust andev asjandus!? Võta kinni siis, et noh näed abi tuli! Koer lükati tuimalt autosse ja oligi kõik. Hiljem oleks tahtnud teada, mis kutsust sai, aga varjupaiga lahtioleku aegu vaadates tekkis küll tunne, et millal sinna üldse minna saaks..täiesti võimatu!
Mis seal imelikku, linnapea sõidab ka oma Pontuga vene GAZ-ikuga mööda linna, kutsa klähvides. Koerakesel hea elu, mis te vingute.
kas tõesti ei ole Läänemaal ühtki piisavalt omaalgatuslikku ja julget ajakirjanikku,kes suudaks Vikmani ja Suklese kaitsva seisukoha põhjuse varjupaiga pidajate suhtes välja uurida?
Mis mõttes linn ei peaks huvituma. See on maksumaksja raha, mida varjupaigale jagatakse. Muidu on linnal raha vähe aga kui oleks vaja vaadata, kas seda vähest raha väljastatakse üldse sihtotstarbelisse kasutusse, ei näi see kedagi huvitavat. Miks linnaisad mittetoimivat asutust kaitsevad? Ma loodan, et mitte isiklike tutvuste ja huvide pärast?? Teised omavalitsused püüavad küll tagada, et neil oleks toimiv teenus, mitte ainult kulu. Midagi tundub siin olevat väga viltu.
Mõni suurfirma ei osta teenust, kui alltöövõtjal on näiteks maksuvõlg, majandusaasta aruanne esitamata jne. Imelik, et ühel linnal on kõik täiesti suva,
peaasi, et oleks kuidagi jokk ja kui jama tuleb, küll siis hiljem klaarime.