Esmaspäeval söödi Haapsalu kolledžis taas hapusilku ehk surstömmingut.
Tegemist on traditsioonilise Rootsi kalatoiduga, kus silk püütakse hiliskevadel. Seejärel soolatakse puhastatud kalad ja pannakse need puutünni paariks kuuks hapnema. Pärast hapnemist pakitakse kalad ümber plekkpurkidesse ja lastakse enne tarbimist pool aastat kuni aasta seista.
Säärane toidu säilitamine sai Rootsis tavaliseks 16. sajandil, mil seal valitses soolapuudus ning tegemist oli tavapärase sõjaväetoiduga.
Surströmming on väga tugeva lõhnaga ning oma maitselt soolane. Tavaline on seda süüa rullina või võileival, kus kahe viilu leiva vahele pannakse hakitud kartuleid ja hapusilku.
Kuigi hapusilgul on Euroopa Liidus lubatust suu- rem dioksiini- ja PCB-sisaldus, on rootslastele hapusilgu puhul tehtud erand.
Hapusilgusöömingul Haapsalus oli kolm karpi kala, millest üks oli marjaga.
Fotod: Arvo Tarmula
