Doktorikraadiga vallavanem Mikk Lõhmus

Alles aasta tagasi ei teatud Läänemaal Lääne-Nigula vallavanemast Mikk Lõhmusest (pildil) suurt midagi. Ei teatud õieti vallastki, mis oktoobris moodustus, ja mille tegemist Lõhmus nõustas.

Aastaga on Lääne-Nigulast Haapsalu ees saanud Läänemaa võimekaim omavalitsus. Kümme kuud tagasi Lääne-Nigula vallavanema toolile istunud Lõhmus on Nõmme liiva jalgelt pühkinud, ostnud Taeblasse korteri ja jalgrattale järelkäru.

Kui Lõhmus parasjagu valda ei juhi, tehnikaülikoolis loengut ei pea või Lõuna-Läänemaal, Põhja-Pärnumaal ja Vändras valdade ühinemist ei nõusta, paneb ta jalgrattale järelkäru taha, laadib sinna oma kaks last ja läheb raudteetammile sõitma.

Lõhmusel, muide, on avaliku halduse alal doktorikraad, peale selle on ta veendunud, et vallavanema nagu Ameerika presidendigi puhul peaks kehtima ajapiirang: üks Eestimaa vald on Ameerika Ühendriikidest ikka tükk maad pisem ja lihtsam üksus, nii et kaheksa aastaga peaks jõudma plaanitu teoks teha küll.

Kohalike omavalitsuste võimekuse pingereas on Lääne-Nigula 30. kohal, Haapsalu on kümmekond kohta tagapool. Oru, Risti ja Taebla on teinud hüppe ülespoole üle saja koha. Mis tähendab olla Läänemaa kõige võimekama omavalitsuse juht?

Eks ta üllatus olnud, kuigi võis aimata, et koht on parem kui Oru, Risti ja Taebla oma eraldi. Eks ta ole ühest küljest vastutus, teisest küljest positiivne impulss edasi minna.

Kas hirmu ei ole? Te peate kogu selle potentsiaali nüüd ära kasutama.

Sellise koha peal ei saa hirmu olla. Kui oleks, siis ei tohiks sellist tööd valida. Ma kardan igasuguseid asju, aga mitte tööd.

Mida Te siis kardate?

Lapsena kartsin välku ja pimedat.

Kuidas on võimalik, et Lääne-Nigula, kus ei ole õieti nagu midagi, on võimekam kui Haapsalu linn?

Tegelikult ta ju päris tühi maa ei ole. Võimekuse indeks mõõdab kohaliku omavalitsuse potentsiaali. Haapsalus on rahvastikuprotsessid negatiivsemad: elanike arv kahaneb, rahvastiku struktuur on ebasoodsam. Ühest küljest toetab võimekuse mõõtmise metoodika kindlasti suuremaid omavalitsusi. Rahvaarv on komponent, mis väga tugevasti mõjutab üldtulemust. See on ka loogiline: kui pole inimesi, pole ka võimekust. Ega meil Haapsaluga see vahe nii suur ole. Lääne-Nigula tõusu andsid kolm komponenti: teenuste mitmekesistumine, finantsseisu paranemine ja elanike arvu kasv.

Sageli on nii, et kõige väiksema võimekusega valdade inimesed on oma eluga täitsa rahul… Millest selline paradoks?

Inimeste ootused on erinevad. Kui on eluaeg üht taset nähtud, ei osata paremat oodata.

Teine huvitav paradoks on, et finantsvõimekuse edetabeli tipus on alati väikesed vallad. See on nii sellepärast, et ei suudeta laenu võtta. Laenukoormus on null ja ollakse uhked, et ei ole laenu võetud, aga pole ka arengut.

Teil on doktorikraad avaliku halduse alal. Miks peaks kraadiga mees valda juhtima?

Tänapäeval on doktorikraad vähe teistsugune kui vene ajal. Sellest ajast on kuidagi jäänud mulje, et doktorid on haruldased ja kraadi on raske saada, aga doktorikraad on üks kolmest astmest ülikoolis ja ta ei näita niivõrd mitte staatust, kuivõrd taset.

Olen kõrvalt tasapisi tegelnud ka teadusega, see hoiab vaimu virge, aga riigiteadusega ei ela väga ära. Eesti kodune riigiteadus ja omavalitsusteadus on üsna vaeslapse osas.

Miks Te tulite Tallinnast Nõmmelt maale, võõrasse kohta?

Täitsa võõras ta ei olnud. Minu vanaema-poolne suguvõsa on Taebla kandist pärit. Olen lapsena siin kandis käinud, Käisime kiriku juures alati, Leediküla kalmistul ja Ridala kalmistul, kuhu oli sugulasi maetud, ja Haapsalu siselinna kalmistul. Nii et ta ei ole juurteta koht, kus mõtleks tükk aega, kas tulla. Kui oleks kuskile Peipsi äärde pidanud minema, oleksin rohkem mõelnud.

Mis Teil neist lapsepõlvesõitudest meeles on?

Põnev oli maale sõita. Rongisõit ka, see oli huvitav. Ja see, kas jõuame rongi peale või jääme maha.

Aga Lääne-Nigulasse Teid ikka kutsuti või tulite ise?

Kutsuti kandideerima. Olin Saue vallas seitse aastat olnud, oleksin seal jätkanud, aga hakkas juba rutiinseks minema. Siis mõtlesingi, miks mitte. Mulle kui avaliku halduse eriala inimesele tundus see põnev. Oleks ma 10–15 aastat vanem, ehk ei oleks viitsinud enam niisugust proovikivi vastu võtta, aga esialgu on veel see aeg, et võiks nii-öelda möllata.

Kui kauaks Te arvate end siia „möllama” jäävat?

Esimesed neli aastat kindlasti. Eks pärast paista. Aga üldiselt on kaks perioodi absoluutne maksimum. Selle aja jooksul tuleb plaanitu ära teha. Kui Ameerika Ühendriikide ülesehitamiseks antakse kaheksa aastat, siis vald on palju väiksem süsteem. Kahe ametiaja piirang võiks olla palju rohkemais eluvaldkondades.

Vallavanemate puhul ka?

Mina paneks küll sellise piirangu. See sunnib arenema.

Olite nõustanud Oru, Risti ja Taebla ühinemist Lääne-Nigula vallaks. Kas oli kergendav asjaolu sealsamas vallavanema amet vastu võtta?

Taust oli tuttav ja probleemid olid tuttavad. Oli mingi ülevaade. Osa tööd oli tehtud. Alustava valla juhtimine on mõnes mõttes lihtsam kui toimiva valla juhtimine, sest inimesed on muutusteks valmis.

See on positiivne. Kas midagi negatiivset on Läänemaal silma torganud?

Maakonna kui terviku koostöö kuidagi nagu lonkab. Igaüks ajab oma rida ja oma kasu taga, aga koostöös ei saa nii, et paned ühe euro sisse ja võtad ette deebeti ja kreediti. Koostöö kasu ei ole sel moel mõõdetav.

Ühelt poolt on Haapsalu, teiselt poolt on ülejäänud omavalitsused. Ühinemisprotsessis torkas silma Haapsalu ja Ridala rivaliteet. See pole mõistlik. Keskus ei saa ilma tagamaata ja tagamaa ei saa ilma keskuseta. Ka Lääne-Nigula, ükskõik kui võimekas ta ei ole, poleks ilma maakonnakeskuseta sellisel positsioonil. Haapsalu sama moodi: kui tal on nõrk tagamaa, on see ka keskusele halb.

Te pole seni üheski parteis. Mis erakonnaga Te kavatsete ennast siduda?

Ma ei kavatse ennast ühegi erakonnaga siduda. Lähema paari aasta jooksul kindlasti mitte.

Aga kutsutud on?

Eks ikka aeg-ajalt kutsuta. Kõiki kutsutakse. Aga ma arvan, et saab väga edukalt ka ilma hakkama.

Kas vallavanema ametikoht ei pea olema poliitiline?

Ei, kindlasti mitte. Ta võib olla ja paljudes kohtades ongi. Alati pole see halb, aga ta kindlasti ei pea seda olema.

Nüüd nõustate Lõuna-Läänemaa ja Põhja-Pärnumaa valdade ühinemist. Kas kolme aasta pärast alustate seal vallavanemana?

Ma arvan, et kohapeal on tublisid inimesi, kes valla juhtimisega hakkama saavad.

Muidugi ei ütle Te praegu: alustan jah…

Seda oleks jah väga imelik öelda… Ausalt öelda ei ole ma selle peale mõelnud. Ma nõustan ka Vändras ühinemist ja seal tõesti küsiti, kas tulen neile vallavanemaks, aga see oli naljaga pooleks.

Missugune on Lääne-Nigula vald kolme aasta pärast?

Kolme aasta pärast jõuab ehk nii kaugele, et käime ühte jalga. Et masinavärk toimib ühtse mehhanismina. Ühesuguseid asju on eri valdades aetud eri viisil. Näiteks õpetajate palk. Normtunnid olid igas koolis erinevad: kus oli 21 tundi, kus oli 24 tundi. Palgatingimused peavad olema võrdsed.

Laiemas plaanis tuleb saavutada, et üritustel oleks rahvast igast kandist, et tekiks oma valla tunne. Risti on ajalooliselt nagunii olnud natuke eemal, Oru on aga olnud samas kihelkonnas. Ühise identiteedi loomine on piirkonniti erinev.

Mõned väikeettevõtted võiksid olla valla toel jalad alla saanud. Mõni ütleb, et kohalik omavalitsus ei pea ettevõtluse arendamisega tegelema, aga peab ikka. Järgmisest aastast  käivitame toetusmeetmed alustavaile ja toimivaile ettevõtjaile. Toimivad ettevõtted on isegi olulisemad, et raudvara jääks. Uus ettevõte on alati risk.

Regulaarsest eelarvest oleme toetusteks kavandanud 10 000 eurot pluss arengufond, kuhu koguneb raha näiteks valla vara müügist. Kui korraldame Taebla gümnaasiumi ümber, siis kolme aasta pärast võiks uus kool valmis olla.

Miks ei suuda Läänemaa võimekaim kohalik omavalitsus gümnaasiumi pidada?

Küsimus ei ole suutmises. Küsimus on selles, mida riik gümnaasiumina näeb. Riigi visioon gümnaasiumist on teine kui tavakodaniku oma. Gümnaasium ei ole põhikooli sujuv pikendus, põhikooli kümnes klass. Gümnaasium riigi silmis on hüppelaud ülikooli. Valikkursuste ja suundadega jääb väike vald hätta.

Teine asi on, et õpilasi lihtsalt ei ole. Kui meil on kolme aasta pärast 26 õpilast kolme klassi peale ja kasvu ei ole ette näha, siis ei ole mõistlik seda ülal pidada.

Läänemaale mahub üks gümnaasium. Kui Lihulat tõmbekeskusena hoitakse, siis võib see ju Lihulas ka olla, aga seal on õpilasi veel vähem kui Taeblas…

Kas valdade ühinemist võib võrrelda pudeli klappimisega poe taga: raha juurde ei tule, aga pudeli saab kätte?

Investeeringute mõttes küll. Inimese kohta raha juurde ei tule, aga üldmassina tuleb. Kui 10 000 euro asemel on 30 000 eurot, saab katuse peale. Kui sellest rahast on veerand, siis veerandit katust ei vaheta.

On võimalus kolme vallavanema asemel palgata ehitusnõunik või arendusspetsialist, maksta paremale spetsialistile paremat palka.

Ei ole nii, et paneme kokku ja midagi ei muutu. Muutub küll. Võimekust on rohkem.

Mis saab Lõuna-Läänemaast ja Põhja-Pärnumaast?

See on Eesti mõisteski keeruline paik, sest see on ajalooliselt olnud kahe mõjuala serval, eri piirkondade kokkupuutepunkt, kus piir on hägune. Lõuna-Läänemaa ja Põhja-Pärnumaa võtmeküsimus on identiteet. Kui küsimus on mittemõõdetavais argumentides, siis on keeruline. Siis ei ole küsimus mitte rahas, vaid tunnetes. Kui riik otsustaks maakonnad likvideerida, oleks seal lihtsam toimetada. Maakonna piir on segav tegur.

Kes seal kolme aasta pärast liituvad ja kes ära kukuvad?

Kui läheb Pärnumaa peale, siis on Lihula probleem. Kui läheb Läänemaa peale, siis on Varbla probleem. Aga ma ei tahaks ennustada, äkki nõiun midagi ära. Näen seal teatavat tahet toimetada, aga kiiret lahendust kindlasti pole.

Olete Lääne-Nigulas olnud ametis 10 kuud. Mis on olnud kõige raskem?

Arengukava ja sellest tulenevalt gümnaasiumiküsimus, mis on emotsionaalselt keeruline. Keegi ei pane kooli kinni hea meelega. See on raske ja valus.

Kui tõenäoline on, et gümnaasiumiosa sulgemise eest saab kolm miljonit uue põhikooli ehituseks?

Sada protsenti, kui me ise ei puterda, teeme õigel ajal õige otsuse, ja valmistame kõik õigesti ette.