0

Indrek Laanepõld: Tulesurmade põhjuseks on alkohol ja suitsuandurite puudumine

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eestis on sel aastal hukkunud tulekahjudes juba 32 inimest, eelmisel aastal samal ajal oli hukkunuid 28, kirjutab Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelvalve alal Indrek Laanepõld.

imageEranditult kõikidel tulekahjudel, kus hukkus inimene või lausa inimesed, on ühiseks jooneks suitsuanduri puudumine. Teine läbiv joon on alkohol. Inimesed, kes tulekahjudes hukkusid, olid eelnevalt tarvitanud alkoholi.

Kui vaadata tulekahjudes hukkunute statistikat, siis saab 2014. aasta kaheksa kuu põhjal öelda, et inimesed surevad oma elukohtades kuu esimesel kümnel päeval. Ligi pooled 32 hukkunust jätsid oma elu kuupäevadel 1-10. See on väga lihtsasti seletatav kuu alguses makstavate toetuste ja pensionide kätte saamisega ja selle järgneva hoogsa pidutsemisega. Mis eelneva 25 päevaga on tegemata jäänud, tehakse nüüd mõne päevaga tasa. Selle juures mõtlemata edasisele 25 päevale, kui raha otsas.

Tänaste numbrite järgi hukkub nimetatud ajavahemikul mees, vanuses 41-60. Peamiselt juhtub see reedel, laupäeval või pühapäeval. Hukkunu on pensionär või töötu, suitsetab oma kodus elutoas voodis või tugitoolis ning tal puudub suitsuandur. Rahvuselt on ta eestlane ja hukkumise hetkel alkoholijoobes, tavaliselt tugevas joobes.

Päästeamet on selliste probleemsete elamiste väljaselgitamiseks palunud kohalikelt omavalitsustelt tagasiside. Peab tõdema, et mõnel korral on saadud omavalitsuselt ka negatiivset tagasiside, nagu peaks omavalitsus andmete väljastamisel rikkuma Andmekaitseseadust, kuigi palutud on ainult aadressi.

Päästeamet on omalt poolt panustanud selliste sündmuste ennetamiseks suitsuandurite paigaldamisega ja eluruumide elanike nõustamisega ning ohtude selgitamisega. Tavapäraselt see suitsuandur sellistes eluruumides kaua ei püsi, kuna segab elanikul rahulikult toas suitsetamast.

Eriti murelikuks teeb asjaolu, et loo alguses kirjeldatud meesterahvas ei riskeeri sellise eluviisi juures mitte ainult enda eluga, vaid tavapäraselt elavad temaga ühes hoones ka teised leibkonnad, kellele põhjustab ta oma eluviiside ja käitumisega pidevat hirmu ja stressi. Selline olukord ei saa olla normaalne, kui inimesed elavad pidevas hirmus võimaliku puhkeda võiva tulekahju pärast.

Päästeameti ennetajad ja tuleohutusinspektorid on kirjeldatud olukorra leevendamiseks paigaldanud suitsuanduri isegi probleemse majanaabri ukse taha koridor. Seda selleks, et kui napsulemb on enda korterist suitsuanduri laest alla võtnud ja suitsuga magama jäänud, reageerib vähemasti koridoris olev suitsuandur algavale tulekahjule ja teavitab majanaabreid õigeaegselt. Samas on suur tõenäosus, et napsumees, kes oma korteris väikest elupäästjat ei kasuta, kaotab nii ise oma elu. Kuid ikkagi on teiste naabrite teavitamine tagatud. Karm, kuid tõsi.

Lisaks on võimalik paigaldada suitsuandurid, mis omavahel suhtlevad. Sellisel puhul on mõistlik paigaldada üks andur probleemse naabri sellisesse tuppa, kus ta ei suitseta ja puudub vajadus seda alla võtta, teine andur paigaldada jällegi ühisesse koridori, kus see aegsasti naabreid teavitab. Päästeamet on sellist lahendust ühe probleemse maja puhul kasutanud ja see toimib.

Siinkohal peab tõdema, et päästeamet ei suuda kõiki selliseid olukordi üksi lahendada. Naabrid ja ka ülejäänud kogukond peavad ise samuti oma turvalisusesse panustama. Just kogukondlik tähelepanu aitab lahendada probleeme. Kogukondlik surve napsulembese naabri ohjamiseks ja võimaliku tulekahju ennetamiseks on kõige tõhusam, tihti efektiivsem kui mõnekümne eurone trahv.

Indrek Laanepõld
Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelvalve alal

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz