Valitsuse otsus lubada põhikooli õpetajate palgaraha kasutada ka gümnaasiumiõpetajaile palga maksmiseks võib õpetajate töötasu vähendada.
„Kahe otsaga asi,” ütles Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber valitsuse otsuse kohta lubada eri kooliastmete palgaraha taas ristkasutada.
„Kohaliku omavalitsuse seisukohast on see tore, sest omavalitsus hoiab raha kokku. Gümnaasiumi pidamine läheb odavamaks. Kooli rahastamine aga väheneb ja kool peab ise hakkama saama,” ütles Sõber.
Lihula gümnaasiumi riiklik rahastamine vähenes 2014. aasta jaanuarist üle 40 protsendi. Põhjuseks oli valitsuse otsus kooliastmete rahastamine lahutada.
Et riigi rahastamismudel soosib suuri gümnaasiume, kus on vähemalt 250 õpilast, siis väikegümnaasiumi õpetajate palkadeks enam riigi poolt piisavalt raha ei tulnud. Kool sattus raskesse seisu, sest rahaga ei tulnud enam välja. Riigi palgapoliitika tõttu pole mõistlik pidada vähem kui 100 õpilasega gümnaasiumi.
Lihula gümnaasiumi 10.–12. klassis on tänavu 37 õpilast pluss 20 õhtukooli õppurit. Nii et Lihulas pidanuks kohalik omavalitsus 2014. aastal gümnaasiumiõpetajate töötasuks juurde maksma 236 000 eurot, sest põhikooli palgafondist ei tohtinud raha võtta. Tänavu septembrist otsustas valitsus, et kui põhikooli palgafond võimaldab, võib sealt taas võtta ka gümnaasiumiõpetajate töötasu, kui volikogu teeb sellekohase otsuse.
Lihula vallavanema Varje Ojala-Toosi sõnul on valitsuse otsus alles nii värske, et arutusel pole see kohapeal olnud. Vallavolikogu esimehe Jaak Kastepõllu sõnul vallavolikogu tõenäoliselt lubab ristkasutust. Kas ja kui suures osas jätkub lisarahastamine, ei osanud Kastepõld öelda, sest pole veel kalkulatsioone teinud. Kui kohalik omavalitsus enam gümnaasiumiosa samas mahus ei lisarahasta, väheneb põhikooliõpetajate töötasu.
Kui seni sai Lihula koolijuht kasutada põhikooli töötasu ülejääki õpetajaile motivatsioonitasu maksmiseks ja tasustada lisatööd, siis lisarahastuse puudumisel ta seda enam teha ei saa. Lihulas jäi põhikooli palgafondist üle 14 000 eurot aastas, millest tuleks hakata maksma gümnaasiumiõpetajaile palka. Sõber ütles, et raha ristkasutamine säärastel tingimustel on hariduses tagasiminek.
„Riik peaks ise maksma selle osa, mis jääb gümnaasiumiosas puudu,” sõnas Sõber.
Ristkasutuse lubamist ei pidanud arukaks otsuseks ka Lääne-Nigula vallavolikogu esimees ja Oru kooli direktor Andres Kampmann.
Kampmann on seisukohal, et hariduses on palju tähtsamaid küsimusi kui raha ristkasutus, üle tuleks vaadata kogu süsteem ja rahastamine tervikuna.
„Tuleks otsustada, kas haridus on rahvuslik väärtus, mitte lõigata pisikeste otsustega poliitilist profiiti,” ütles Kampmann.
Lääne-Nigula valla ainsa, Taebla gümnaasiumi 10.–12. klassis käib 51 õpilast. 2014. aastal vähenes Taebla gümnaasiumi riiklik rahastamine üle kuue protsendi ja kohalik omavalitsus pidi gümnaasiumiosa töötasu juurde maksma 20 000 eurot aastas.
Ristkasutuse lubamine Lääne-Nigulas asja ei muuda, sest nelja põhikooli palgafondist ei jää tõenäoliselt midagi järele, ütles Taebla gümnaasiumi direktor ja Lääne-Nigula vallavolikogu liige Jaanus Mägi.
„Taebla valla puhul oleks küll üle jäänud, aga nüüd enam vist mitte,” lisas Mägi.
„Pabritööd jääb vähemaks,” ütles ristkasutuse kohta Kullamaa keskkooli direktor Meelis Välis.
Kullamaa keskkool on ainus Läänemaa kolmest väikegümnaasiumist, kes ristkasutuse lubamisest võidab.
Kullamaa keskkooli 10.–12. klassis õpib 35 gümnasisti, õhtukoolis 7.
Kullamaa keskkooli rahastamine vähenes 2014. aastal üle 23 protsendi. Vald pidi hakkama juurde maksma aastas 7000 eurot. Summa oli teistega võrreldes nii väike sellepärast, et Kullamaa keskkooli 10.–12. klassi õpetajate koormusnorm oli 35 tundi nädalas. Niisugust koormust kellelgi ei olnud, kuid palka maksti osalise koormuse, mitte täiskoha eest.
Põhikooli palgafondi aasta ülejääk oli Kullamaal ligi 30 000 eurot, mis katab senise puudujäägi rohkem kui neli korda. Nüüd lubas Välis, et vähendab gümnaasiumiosa koormusnormi 22 nädalatunni peale, nii et õpetajate palk peaks tõusma.