Kullamaa kalmistu hauatähised Maalehes. Repro: Urmas Lauri
Kalmistute lood valgustavad kohalikku ajalugu, inimeste püüdlusi ja saatusi paremini kui ükski loeng. Nendes lugudes on ühendatud kultuur, loodus ja ajalugu, kirjutab Lembitu Twerdianski tänases Maalehes.
Ega asjata ole Prantsusmaal käibel kõnekäänd “Maailmas on ainult kolm asja, mille üle tasub arutleda – surm, armastus ja meri”.
Surmakultuur on köitnud inimkonda kogu selle eksisteerimise aja. Kalmistu on ainus koht, kuhu on kontsenteeritud kogukonna sotsiaalne ajalugu.
Lembitu Twerdianski annab artiklis põhjaliku ülevaate Kullamaa kalmistust ning sinna maetud nimekatest isikutest – alates Sitakoti Matsist ja lõpetades Wuttenbergi printsessi Auguste Caroline Frederice Luisega. Printsess Auguste on Twerdianski sõnul kõrgeim aadlik, kes üldse Eestisse maetud.
Autori sõnul on Eesti kalmistute kultuurikihi avastanud ka soomlased. Paari aasta jooksul on Kullamaal käinud kolm matkagruppi teemal "Sofi Oksaneni jälgedes". Huvilisi on olnud ka Moskvast, Peterburist, Stockholmnist ja Berliinist.