Saaremaa Laevakompanii (SLK) juht Tõnis Rihvk saatis teisipäeval majandusministrile kirja, milles ähvardab parvlaevakonkursile pakkumuse tegemata jätta, kui konkursi tingimusi ei muudeta.
Teisisõnu, Vjatšeslav Leedo parvlaevamonopol asus riigile oma tingimusi dikteerima. Esmaspäeval lõpeb konkurss, mille kaudu otsib riik parvalaevafirmat 10 aastaks Hiiumaale ja Saaremaale. Uus leping peaks jõustuma 2016. aastal.
Rihvk kirjutab, et SLK-l on praegustel hanke tingimustel väga keeruline teha pakkumust Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu parvlaevaliini hankel, kuigi SLK-l on selleks piisavad oskused, kogemused ja laevapark.
Konkursil osalejal peab olema neli nüüdisaegset parvlaeva. Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii käsutuses on uusi parvlaevu kolm, mis tähendaks ühe juurdeehitamist. Rihvk kirjutab, et uute laevade ehitus kahe aastaga pole võimalik.
„Ükski laevaehitaja ei ole valmis võtma ebareaalselt täidetavat kohustust,” märkis Rihvk.
SLK juht märgib oma kirjas, et hanketingimuste järgi jäävad riigile ainult õigused ja vedajale ainult kohustused. Selle näiteks on hankes olev laevade müügilepingu projekt.
„Müügilepingu projekt on äärmiselt kallutatud ega vasta aastakümnete jooksul rahvusvahelises praktikas väljakujunenud laevade võõrandamislepingu standardvormile,“ kirjutas Rihvk. „SLK kinnitab, et on edukaks pakkujaks osutumise korral nõus reisiparvlaevad lepingu lõppedes põhimõtteliselt riigile võõrandama, kuid see peab toimuma hea rahvusvahelise tava kohaselt.”
Vedajale kahjulikeks punktideks on hankes ka nõue, et riik võib lepingu ülesütlemisel nõuda trahvi, kuid vedaja seda nõuda ei saa. Samuti pole SLK nõus tagama kogu info jagamist oma lepingupartnerite, näiteks kütusemüüja kohta, nii nagu on seda hanketingimustes nõutud.
Majandusminister Urve Palo ütles eile Lääne Elule, et hanketingimusi ei ole kavas muuta. „SLK kiri tuli kaks tööpäeva enne konkursi tähtaega 15. septembril, praegu midagi muuta on ülikeeruline. Praegu sellist plaani ei ole,” ütles Palo.
„SLK kiri oli ootamatu. Midagi kena selles ei ole, kui kiri saadetakse kaks päeva enne konkursi lõppu, aga neil on see õigus,” kommenteeris Palo.
Palo märkis, et kui konkursile ei tule pakkumusi, on tal mitu tegutsemisvarianti. Esiteks võib välja kuulutada uue konkursi, teiseks võib ta hakata pidama otseläbirääkimisi vedajatega. Palo kinnitas, et SLK pole ainus firma, kellega saab pidada otseläbirääkimisi, seda saab teha ka riigifirma Tallinna Sadamaga.
Eelmine majandusminister Juhan Parts surus enne Reformierakonna ja IRLi valitsuse langemist läbi otsuse, et riik peab hakkama ise korraldama parvalaevaliiklust saarte ja mandri vahel. Selleks pidi Tallinna Sadam tellima uued parvlaevad.
Partsi kukkumise järel aga olud muutusid. Valitsuskoalitsiooni vahetudes loobuti ka riigiparvlaevade ostu plaanist. Selle asemel kuulutas Palo välja konkursi parvlaevavedaja leidmiseks. Kuna konkursi tingimuste järgi pidi pakkujal olema neli laeva, oli selge, et ainus tõsine pakkuja saab olla vaid SLK. Avalikkusele hea mulje jätmiseks andis valitsus korralduse, et ka Tallinna Sadam peab konkursil osalema. Et saada vajalikud laevad, kuulutas Tallinna Sadam välja hanke nelja parvlaeva ostuks, et pakkuda konkurentsi Leedole. Konkursile ei tulnud aga ühtegi pakkumust.
„Tallinna Sadama parvlaevade hankele ei tulnud pakkujaid, kuid Tallinna Sadama nõukogu on andnud juhatusele korralduse pidada otseläbirääkimisi laevade hankimiseks,” ütles Palo.
Palo ütles, et praamide hankimiseks oleks riigil tulnud võtta vähemalt neli aastat aega, sest kahe aastaga ei ole võimalik uusi laevu ehitada.
„Neli aastat enne lepingu lõppu oleks tulnud otsustada, kas riik ehitab uued praamid või ostab praegused, siis oleks võimalik tagada mõistliku hinnaga veoleping,” märkis Palo.
„Paanikaks põhjust ei ole, meil on kaks aastat aega praamilepingu sõlmimiseks. Kahetsusväärne on, et riik on oma valuuta – aja – otsakorrale mänginud,” lisas Palo. „Praegune olukord on keeruline, kuid konkurentsi tekkimine ei ole võimatu.”
Nii Palot kui ka paljusid teisi sotside ja Reformierakonna poliitikuid häirib Leedo parvlaevamonopol, mille käigushoidmine nõuab maksumaksjalt aina suuremaid kulusid. Valitsusliidus said ülekaalu poliitikud, kes soovisid Leedo monopoli säilimist. Võtmeisikuiks Leedo parvlaevamonopoli kaitsmisel on peetud riigikogu liiget Kalle Laanetit (Reformierakond), Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretäri Indrek Saart ja Tallinna Sadama nõukogu endist esimeest Neinar Selit (Reformierakond).
jaanus andis õnnistuse ja peale reeturite on ta viimane kremli partisan õnneks:)