Andmekeskuse tööks vajaliku 110 kV maa-aluse kõrgepingekaabli trassiks võib saada Tamme tänav.
Haava 2 ja 2a kinnistutele planeeritava andmekeskuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalikul arutelul ütles planeeringut koostava OÜ Pärnu Instituudi maastikuarhitekt Raimo Klesment, et üheks võimalikuks trassiks, mida mööda Haapsalu alajaamast endise lihakombinaadi territooriumile tuleva andmekeskuse juurde kaabel veetakse, on Tamme tänav.
Lõplikult selle variandi kasuks siiski veel otsustatud pole, sest elektritööde tehnilised tingimused on veel selgitamisel. Sellest sõltub ka see, kas kõrgepingekaabliga loodav ühendus tuleb kinnistu Haava või Jalaka tänava poolele.
Klesment uskus, et tagavarageneraatori jaoks maa-alla plaanitavad 78 000L diiselkütusemahutid ei kujuta ümbruskonnale ohtu. "See ei ole aurudest plahvatav kütus," ütles Klesment. Tema sõnul on Eestis ka mujal sarnaseid varugeneraatoreid.
"Ka Põhja-Eesti regionaalhaiglal on oma varugeneraatorite süsteem," lausus Klesment, kuid lisas, et PERHi juures generaatorite kütusetagavarad siiski erinevate korpuste vahel jagatud, mitte ühes paigas nagu plaanitakse Haapsallu.
Klesmenti sõnul meeldis arendajale, et Haapsalu elektrikatkestuste statistika on hea. "Nad loodavad, et ei pea generaatoreid palju kasutama, sest see on kallim kui võrgust elektri võtmine," lausus Klesment.
Endise lihakombinaadi läheduses elav Kalle Lõuna uuris arutelul planeerija käest, kui suur on ohutsoon, millest tuleb juttu, kui mahutid plahvatama peaksid. Klesment ütles, et ei näe siin suurt ohtu, sest mahutid asuvad hoone keldrikorrusel, kus neile tuleb peale mitu kihti betooni.
Haapsalu andmekeskuse rajamist korraldavad koostöös FTR Consultants OÜ, Algatus Finance OÜ ja Hispaania tehnoloogiakonsultatsiooni ettevõte Tarsys. Lääne Elu on andmekeskusest pikemalt kirjutanud varem siin ja siin.
Fotod: Arvo Tarmula.
Sukles võttis endale “hulluksminemiseruumi?”
on gen. plaani järgi Tööstuse tn. piirkond, kesklinn jäägu ikka millegi linna infrastruktuuri tarbeks vajaliku jaoks näit. lasteaed jne.. ka meil suruvad rahajõmmid linnale peale neile mugavat ja kasutoovat kohtplaneerimist, millel pole linna üldise arenguga mingit pistmist.
Haava 2 ja 2A on paberite järgi äri-, mitte tootmismaa. Huvitav oleks teada, kui palju energiat kulutab serverikeskuse ruumalaga võrdne kontorikompleks nt. Tallinna kesklinnas? Võib olla on püsiv 25 MW-ne koormus tavaline? Kui ei, ja kui antud võimsustarve iseloomustab pigem Dvigateli valutsehhi või leivatehast, võib elektrone keerutava äri(maa) sisuliselt võrdsustada TOOTMISEGA. NB! Nii nagu omal ajal ei osatud ette näha tuulegeneraatorite ‘kiikse’, puuduvad Eesti tavainimestel kogemused ka suurte andmekeskustega. Kindlaimat moodust nt. jahutusõhust või tulekahjuohust tekkivate riskide maandamiseks – ehitada server pisutki elurajoonist kaugemale, et taheta ilmselt kuulda. Samas leiab isegi planeeringu algatamise kaaskirjast vihje, et kontolli alt väljuv avarii… Loe rohkem »
Kindel, et ei taha Tiidu juurde Hispaaniasse kolida?
Disclaimer: muidu meeste jutt ikka zanris “hobuse unenägu”:)
Kui sa nüüd tähelepanelikult vaatad, siis näed, et Sukles va kaval rebane on targu end arutlejate ringist kaugemale taandunud. Jääb arusaamatuks, kas pole ta endale osanud selgeks teha millest jutt käib ja siis ei taha lolli mängida või hoiab teadlikult eemale – kui mingi tõrge tekib, siis tema ei tea mittemidagi…
Saalis on mõned linna juhtivad ametnikud ja ka teisi. Vaatan neid päid ja mõtlen, kas seal ajus ka midagi liigub, näiteks midagi positiivset linnarahvale. Lääne Elu ei oska ka vist asja sisu analüüsida, kui just keegi ette ei ütle.