3

Haapsalu naelutas kogu Euroopa läbi sõitnud rattamatkaja paigale

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses töötab jalgrattaga kogu Euroopa läbi sõitnud portugallanna Inês Margato. Kuus aastat Inglismaal elanud naine otsustas 2013. aastal taas rändama minna ja saabus mullu aprillis Eestisse. Eestis tegeles ta vabatahtliku tööga.

Septembris läks Margato tagasi Inglismaale, kuid ei tahtnud enam sinna jääda. Esmalt suundus ta sealt oma kodumaale Portugali, kuid otsustas siiski Eestisse naasta.

portugal2Millist vabatahtlikku tööd tegite Eestis?

Tegelesin Altmõisas ja Sänna kultuurimõisas permakultuuriga (loodusseadusi järgiv elustiil, mille põhimõtteid saab kasutada nii maja ehitamisel, aia rajamisel kui ka naabritega suhtlemisel – toim). Haapsalus olin vabatahtlik ka Haapsalu noortekeskuses.

Kuidas avastasite Eestisse jõudes Haapsalu?

Mullu aprillis. See oli juhus (naerab). Olin olnud kolm päeva Tallinnas ja tahtsin alustada võimalikult ruttu Altmõisas oma vabatahtlikku tööd. Aga seal ei olnud veel kedagi.

Üks mu sõber otsis mulle seniks Haapsallu majutuse. Jäin siia poolteiseks kuuks.

Miks otsustasite Eestisse tagasi tulla?

Olin kaks aastat tagasi vabatahtlikuna Lätis ja mul tekkis huvi Ida-Euroopa kultuuri vastu. Vaatasin kaardile ja mõtlesin, miks mitte alustada Eestist. Lääne-Euroopas ei tea me Eestist eriti midagi. Kui hakkasin teie riigi kohta lugema, tärkas minus suur uudishimu.
Algul oli mul plaanis rännata Eestist edasi ja liikuda läbi Ida-Euroopa Horvaatiasse. Aga ma ei lahkunudki Eestist, seega ma ei tea, millal ükskord Horvaatiasse jõuan.

portugal3Kui kauaks kavatsete Eestisse jääda?

Ei tea. Mul ei ole mitte mingit plaani. Võib-olla nädalaks, võib-olla kuuks, võib-olla kümneks aastaks.

Kui kaua olete nüüd Haapsalus olnud?

Eestisse naastes olin kõigepealt Lõuna-Eestis. Haapsalus olin taas tänavu jaanuaris. Siis läksin kaheks kuuks tagasi Lõuna-Eestisse. Tulin uuesti Haapsallu märtsi lõpus, vahetult enne tööle asumist.

Kuidas sattusite tööle neuroloogilisse rehabilitatsioonikeskusse?

Olin Lõuna-Eestis ja üks mu sõpru Haapsalust ütles, et siin otsitakse füsioterapeute. Ma lihtsalt naersin selle peale ja ütlesin, et ma ei saa seda tööd, sest ei oska eesti keelt ega ole pikka aega füsioterapeudina töötanud.

Ta ütles mulle, et proovigu ma ikkagi. Proovisin ja oligi nii, et sain tööle.

Ütlesite, et ei oska eesti keelt. Kuidas suhtlete taastusravihaigla patsientidega?

Nüüd ma juba oskan eesti keelt. Mu kolleegid on olnud väga toetavad. Patsiendid on minu suhtes uudishimulikud, ka nemad õpetavad mulle keelt. Näitavad näpuga mõnele asjale ja ütlevad, mis see eesti keeles on. Nad on olnud väga abivalmis.

Kas olete füsioteraapiat õppinud?

Jah. Õppisin seda Portugalis neli aastat ja seejärel töötasin seal selles ametis kaks aastat. Inglismaal töötasin füsioterapeudina neli aastat. Kokku olen olnud füsioterapeut peaaegu kümme aastat. Neuroloogiahaiglas töötan aprillist.

Kuidas näeb välja töö, mida teete rehabilitatsioonikeskuses?

Tegelen inimestega, kes on saanud ajukahjustuse. Peamiselt on tegemist insuldi saanutega. On neid, kes on saanud insuldi kõigest kuu aega tagasi, kuid on ka neid, kellel oli insult kümme aastat tagasi ja kel on endiselt tasakaaluprobleemid.

Mu töö Haapsalus on erinev sellest, mida ma Inglismaal tegin.

portugal4Mis on teistmoodi?

Inglismaal töötasin iseseisva füsioterapeudina. Organiseerisin ise oma kalendri, valisin patsiente, kellega töötada, ja tegin paljusid otsuseid ise. Siin on asi teisiti. Arst otsustab ravimeetodid ja ma sõltun küllaltki palju arstist.

Mis paelub Teid füsioterapeudi töös?

Imeline on, et väikesed asjad muutuvad väga eriliseks. Inglismaal töötasin lastega. Mõnel neist võttis klaasi vee joomise selgeks saamine aasta jagu aega.

Siin kulub näiteks mõnel mu patsiendil kuid, et taas kõndima hakata. Aga üks selline väike samm muutub väga suureks sammuks. Mulle meeldib see väga. Mul on võimalus neid inimesi aidata.

Õpetate innovatsioonikeskuse keelteakadeemias ka portugali keelt. Kuidas sinna sattusite?

See oli Yerai Segura Sancheze (Haapsalus elav hispaania tõlkija – toim) mõte. Ma ei uskunud, et keegi tahab portugali keelt õppida, kuid juba on mul kaks õpilast.

Inimesed on Portugalist huvitatud, sest käivad seal puhkamas. Varem ei ole ma keeli õpetanud ega sellele isegi mõelnud, kuid avastasin nüüd, et tegelikult see meeldib mulle. See on vastastikune õppimine, sest mina õpin ju ka eesti keelt.

Kuidas kirjeldaksite eestlasi?

Minu meelest olete väga vaiksed ja tagasihoidlikud (naerab). Portugalis räägime palju valjemini, siin on inimesed reserveeritumad. Aga olete väga ausad ja vastutulelikud.

Kas on veel midagi, mis Teid Eestis üllatas?

Jah! Esiteks on eestlaste inglise keele oskus väga hea. Rändasin Leedus ja Lätis ning seal ei oska inimesed nii hästi inglise keelt. On näha, et haridus on Eestis heal tasemel. Siin on ka palju andekaid inimesi. Muusikuid, kunstnikke ja teisi.

portugal5Mida arvate Haapsalust?

See näeb välja nagu muinasjutt. Tunnen end siin nagu kodus. Puitmajad ja nende värvid on lihtsalt imelised, nii ilusad. Ma armastan ka merd. Mulle meeldivad eestlased. Olete väga toredad inimesed.

Haapsalu on väike linn. Kuidas olete sellega harjunud?

See on harjumatu, sest kõik tunnevad kõiki ja iga päev näeb samu nägusid. Inglismaal elasin linnas, mis oli umbes Tallinna suurune ja Portugalis olen ma pärit Lissabonist, mis on Haapsalust väga erinev. Iga kord, kui kolin, jääb linn väiksemaks.

Kas Haapsalus piisab tegevust?

Usun, et Haapsalu on küllalt vaheldusrikas. Üks asi, mida olen reisides õppinud, on see, et pole tähtis, kui suur on linn, kus sa elad. Tähtis on, mida sa teed ja kuidas end tunned. Võin olla paljude inimeste seas ja tunda end väga üksikuna. Võin ka üksi kodus maalida ning tunda end väga hästi. Mulle meeldib Haapsalu.

Millised on olnud selle suve kõige meeldejäävamad sündmused?

Meeldivalt üllatas Augustibluus. See oli tõesti suur festival. Ma polnud varem kunagi näinud Haapsalus nii palju inimesi ega teadnud, et Augustibluus on nii populaarne.

Osalesin ka joogafestivalil ja muidugi käisin vaatamas Valge Daami etendust, kus näitlejail olid tõeliselt kaunid hääled. Ootan huviga ka nostalgiapäevi.

Kas kohalikud on teid omaks võtnud?

Ikka. Mind on siin alati hästi vastu võetud. Inimesed on väga huvitatud. Nad näevad mind tänaval, saavad aru, et olen teisest riigist, ja tahavad minuga rääkida. Küsivad, kas võivad minuga koos pilti teha.

Kuidas tunnete end Eesti kliimas?

Palaval ajal olin tõesti õnnelik. 33 kraadi oli väga hea. Olin eelmisel aastal osa talvest Eestist ära, seega on see mulle mingil määral ikka veel salapärane.

Kevadel oli asi OK. Peab lihtsalt natuke soojemat jakki kandma.

portugal1Kuidas maitseb Teile kohalik toit?

On üks suur probleem. Ma olen taimetoitlane, aga siin on taimetoitlane olla väga raske. Toidukohtades on taimetoitlasele isegi salativalik väga väike. Tallinnas nii raske ei ole ja nüüd on ka Haapsalus taimetoidurestoran. Seega on seis parem kui enne, aga siis on raske, kui ei taha alati samas kohas einestada.

Kui kaua olete olnud taimetoitlane?

Kümme aastat. Mulle ei meeldi see, mis toimub lihatööstuses. Loomade ekspluateerimine ja tingimused, kuidas neid peetakse. Ma ei nõustu sellega üldse. See, millega neid toidetakse, tuleb geneetiliselt muundatud toorainest. Probleeme on lõputult. Mõistan, et inimesed tahavad liha süüa, ka mina kasvasin üles liha süües, kuid tegin otsuse, et ei taha sellega enam seotud olla.

Kas olete ainult tööstusliku loomakasvatuse vastu? Sööksite näiteks vabapidamisel olnud loomade liha?

Olen seda kaalunud, kuid asi on selles, et mu keha ei võta enam lihatooteid omaks. Üritasin kolm aastat tagasi liha süüa, kuid jäin järgmisel päeval sellest haigeks. Seega ei saa ma enam liha süüa.

Et Haapsalu söögikohtades on valik väike, kas peate siis ise kodus toitu valmistama?

Jah, aga mulle meeldib süüa teha. Portugalis on levinud koduse toiduvalmistamise traditsioon. Mu ema tegi meile ise iga päev süüa, seega pole see mulle probleem.

Millega tegelete vabal ajal?

Reisin. Tahan Eestit tundma õppida, olen käinud ka Soomes. Sõidan jalgrattaga, loen, maalin, ujun. Palju igasuguseid asju.
Kas maalimine on Teile lihtsalt hobi või on Teil ka näitusi olnud?

See on lihtsalt hobi. Eelmisel aastal oli mul üks fotonäitus, mõtlesin ehk ka sellel aastal ühe teha, aga eks näis. Pildistan reisides asju, mis mind huvitavad.

Mis kohad on Teile Eestis kõige enam meeldinud?

Olen käinud kõikjal peale Kirde-Eesti. Mulle meeldivad Lõuna-Eesti metsad. Mustikaid korjata on väga tore. Käisin ka Piusa liivakoobastes, ma polnud varem midagi sellist näinud.

Kas kõik reisid on olnud jalgrattaga?

Jah. Ma üritasin ükskord läbitud kilomeetreid kokku lugeda, kuid see oli väsitav ja ma loobusin. Kindlasti üle 5000, võib-olla 10 000 km ringis.

Mis Teid reisima meelitab?

Istun lihtsalt rattale ja sõidan. Kaks aastat tagasi sõitsin jalgrattaga Inglismaalt Itaaliasse. Läbi Belgia, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Šveitsi.

Millistes riikides olete veel käinud?

Olen reisinud läbi kogu Euroopa. Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Šveits, Belgia, Itaalia, Austria, Poola, Läti, Leedu ja loomulikult Inglismaa. Olen käinud ka Marokos ja Iisraelis.

Ööbin peamiselt telgis. Hotellis peatun harva. Kannan endaga kaasas umbes 40kilost seljakotti. Seda on üsna palju. Seal on telk ja toit. Riided ei võta palju ruumi.

Reisides läbin päevas keskmiselt 80 km. Kõige pikem vahemaa, mille olen läbinud ühe päevaga, on olnud 120 km.

Kuidas hindate jalgrattaga liiklemist Eestis?

See on hea. Eestit läbivad kolm Euroopa jalgrattamarsruuti ja need on hästi tähistatud. Ainus koht Eestis, kus ei ole hea jalgrattaga liikuda, on Tallinn. Juhid on seal… (raputab pead).

Kuhu tahaksite veel sõita?

Mul on uudishimu Venemaa vastu, aga sinna sõitmiseks oleks mul kaaslasi vaja. Moskva ja Peterburi on väga ilusad linnad, usun, et maapiirkonnad on Venemaal veelgi kaunimad.

Mida ütleksite neile, kes kaaluvad Eesti külastamist?

Eesti on üsna puutumatu maa. Lääneeurooplased ei tea sellest palju. Soovitaksin neil tulla ja Eestit avastada. See on väike riik ja siin pole väga palju inimesi, kuid iga nurk on isesugune. Haapsalu erineb Lõuna- ja Ida-Eestist. Saared nagu Hiiumaa, Saaremaa ja Vormsi on väga erilised ja unikaalsed.

Fotod: Arvo Tarmula

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Anonüümne
Anonüümne

Parece uma entrevista, será? 😉

...
...

Mul küll sellist tunnet ei tekkinud. Kuidas siis ilma küsimiseta inimese arvamust teada saab? Pigem on pealkiri tobe.

..
..

Küsimused kõlavad nagu oleks tegemist ülekuulamisega.

wpDiscuz