6. septembril kell 12 avatakse Noarootsi vallas Põõsaspea rannas mälestuskivi eestlastest luurajatele, kes hukkusid nõukogude piirivalvuritega peetud lahingus.
Mälestuskivi püstitamist korraldava Hugo Tõrsi sõnul on tal 1951. aasta 2. septembril langenud luurajatega isiklik seos. „Selle luuregrupi komandör oli minu onu Lembit Ustel,“ ütles Tõrs.
Tõrsi sõnul oli tegemist neljaliikmelise luuregrupiga, mille Rootsi luureteenistus moodustas nõukogude võimu eest Rootsi pagenud eestlastest.
„1940. aastate lõpul ja 1950. aastate alguses oli kogu läänemaailm hirmul selle ees, mida Stalin ette võtab. Rootsist põgenesid inimesed hirmuga Inglismaale ja Ameerikasse. Nii Rootsi kui Inglismaa luureteenistusi huvitas väga, milline on nõukogude sõjaväe liikumine Balti regioonis,“ lausus Tõrs.
Luurajad jõudsid Põõsaspea randa 1951. aasta 2. septembri õhtupimeduses kella 22.30 paiku. Rannas ootas neid sidemees, kes pidi nad viima ohutusse kohta. Paadis olnud meeskond teda aga ei märganud.
„See operatsioon oli nõukogude luurele teada. 1940.-1950. aastad olid nõukogude luurele väga edukad aastad,“ nentis Tõrs. Sidemees oli Tõrsi sõnul tegelikult NKVD agent ning luurajate õnneks sattusid nad maabuma esialgu plaanitust veidi teises kohas.
„See võimaldas neil hakata lahingut pidama ja vältida elusalt vangi langemist,“ ütles Tõrs.
Terve rand oli olnud täis piirivalvureid, kes maabujaid ootasid. Nõukogude allikate, millega Tõrs tutvunud on, põhjal anti luurerühmale käsklus relvad maha panna ning alistuda, kuid eestlased ei kuuletunud ning puhkes tulevahetus.
„Nad said kõik surma, aga elusalt kätte jäämine oleks tähendanud ka surma, aga siis väga piinarikast surma,“ ütles Tõrs.
Mälestuskivi rahastab Tõrs oma vahenditest. Rannas, kuhu kivi pannakse, on varasemast ajast juba kaks mälestuskivi, mis on pühendatud lahingus osalenud nõukogude piirivalvuritele ja nende hukkunud ohvitserile. Varem olid neil mälestusmärkidel ka tahvlid, kuid Tõrsi sõnul on need tänaseks sealt kadunud.
„Meie poiste kivi tuleb sinna kõrvale,“ lausus Tõrs. Tõrs lootis, et avamisele tuleb kohalikke inimesi, kes teaks ehk 1951. aasta septembriõhtul toimunust mõnda senitundmatut fakti.
„Tahaks teada saada, kuhu on need mehed maetud ja kui kaua seal see lahing kestis,“ ütles Tõrs. Kivi juurde pannakse edaspidi ka infotahvel. Selle jaoks oodatakse Stockholmist täiendavate andmete saabumist.
„Rootsi saatkond lubas uurida Rootsi luureametite käest, kas nende arhiivid on lahti,“ lausus Tõrs.
Avamisele tulijaid oodatakse 6. septembril kell 11.30 Rooslepa kabeli juurde, kust suundutakse üheskoos kell 12 rannas algavale tseremooniale. Mälestuskivi avamisel peab päevakohase ettekande Eesti Mälu Instituudi teadur Meelis Saueauk.
parandus. ikka padrunikestad olid….
Käisime vist kuuendas klassis seal ekskursioonil, oli vist M. Kozlovi? nimeline kordon.Siis räägiti, et olla olnud tormine sügisöö ja käputäis piirivalvureid olla võidelnud suure grupi diversantidega…………tookord siis see Kozlovi nimeline piirivalvur surma saanudki…….mingi lahingutandri maketimoodi asi oli ka ………..igatahes kotitäie automaadipadruneid tõime kaasa ja plikad korjasid pohli…….ja süüa anti ka korralikult…..
sündisin sealkandis küll kümmekond aastat hiljem, kuid mul on hilisemad kokkupuuted suursündmusega: 1. kohaliku Bergsby algkooli õpilased viidi aegajalt sõjaväeossa, kord räägiti meile 1951.a. sündmustest – ilmselt vajalikust vaatenurgast (õhtul toimus kodus selgitus). Meelde on jäänud fotoalbum, kus olid lahingujärgselt tehtud fotod paadist ja diversantidel (nii nimetati randujaid) kaasasolnud tehnikast – see oli lapsele muljetavaldav. 2. hiljem Oru koolis õppinuna viidi jälle õpilasi Spithami mälestusmärgi juurde, oli mingi tähtpäev, kohal oli tv. Õhtul võis end AK vaadata. 3. aastaid sealkandis elanuna sain teada alles kümmekond aastat tagasi, üks neis neljast oli sugulane.
sel 1951 aasta 2 septembril olevat olnud ilus päikese paisteline ilm , kuiv , ja Eesti poolsed abilised olevat süüdanud Sphiitaamis 3 metsa põlengut , arvates , et venelased lähevad neid kustutama ja öise lahingu müra olevat isegi Nõvale kuulda olnud.