1

Internetikommentaaride kirjutamine on aastaga kolmandiku võrra vähenenud

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kommentaarid

Kommentaare Lääne Elu veebilehelt. Repro

Avatud Eesti Fondi tellimusel TNS Emori poolt 30. juulist 4. augustini läbi viidud internetikommentaaride uuringust selgub, et viimase aasta jooksul on tunduvalt vähenenud nende inimeste hulk, kes online-kommentaaride kirjutamise võimalust kasutavad. “Kommentaariumi tõsiseltvõetavus on seega senisest veelgi enam küsimärgi all,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Tegemist on 2013. aasta septembris toimunud esmakordse uuringu kordusega, mis toob esile viimase kaheteistkümne kuu jooksul toimunud muutused. Mullu kirjutas kommentaare ligikaudu 155 000 internetikasutajat, kuid aastaga on see arv vähenenud pea 50 tuhande võrra – seda eeskätt nooremate, kuni 35-aastaste inimeste seas. Muust rahvusest internetikasutajad kirjutavad koguni kaks korda vähem kommentaare kui möödunud aastal. Igapäevaselt ning anonüümselt kommenteerijate hulk on Eestis endiselt kaduvväike, jäädes uuringu veapiire arvestades umbes 3000 inimese juurde. Seega on “anonüümse sarikommentaatori” roll Eestis kinnistumas.

“Ilmselt ei ole ajakirjandusväljaannete juhid pidanud praegu kommentaariumis toimuvat tegutsemist väärivaks probleemiks. Endale ei anta aru, et lugejate jaoks on kommenaariumide kasvav imago “labasuse uuest mõõdust” samastuv ka väljaannete endi kuvandiga,” kommenteeris endine Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees, visionäär Linnar Viik. “Võib hinnata, et möödunud aastaga võrreldes on olukord kommentaariumis muutunud hullemaks,” lisas ta.

Kommentaaride kirjutamise põhjendusena toovad inimesed tänavu välja eelkõige selle, et nad saavad kommentaaris välja öelda täpselt seda, mida nad tahavad. Vähenenud on inimeste hulk, kes kommenteerivad seetõttu, et arvavad, nagu neil oleks artiklis käsitletud teemale midagi olulist lisada. 25-34 aastaste internetikasutajate seas on kasvanud ka veendumus, et kommentaaride kirjutamine on osa sõnavabadusest. Oma nime all on valmis kirjutama kommentaare 69% noortest internetikasutajatest, samas üle 50-aastaste inimeste seas on kõige rohkem ehk pea pool sellest vanuserühmast, kes oma nime all internetis kommentaare kindlasti ei kirjutaks.

Tervikuna on interneti kasutamine on Eestis jätkuvalt hoogustumas, sealjuures on viimase aasta jooksul tunduvalt kasvanud eakamate inimeste internetikasutus – üle 50-aastaste seas võrreldes 2013. aastaga tervelt kolmandiku, kahekordistunud on üle 75-aastaste kasutajate hulk. Linnar Viik avaldas lootust, et eakate arvu jõuline kasv hakkab senisest enam peegelduma ka neile suunatud teenuste ning rakenduste osas. “Selgelt on näha, et vanem põlvkond otsib endale internetis suuremat väljundit,” märkis ta. Lisaks suurenenud kasutajate hulgale on tõusnud ka interneti kasutamise aktiivsus ning seadmete – esmajoones mobiiltelefonide – arv, mida interneti tarbimiseks kasutatakse.

Paralleelselt suurenenud üldkasutajate arvu ning kasutuse sagedusega, on kasvanud ka veebikeskkonnas olevate kommentaaride lugemine – seda eelkõige nooremate, kuni 25-aastaste ning eakamate, alates 65-aastaste seas; nooremate seast loeb kommentaate 71%, 65-74 aastaste seas koguni 73% kõigist kasutajatest. Uuringuperioodil luges vanemate kui 15-aastaste kasutajate seas kommentaare kokku 575 000 inimest, mida on peaaegu 100 000 inimese võrra rohkem kui möödunud aastal. Oluliselt on kasvanud ka muust rahvusest internetikasutajate hulk, neist loeb kommentaare 68%.

Kui septembris 2013 luges viiendik Eesti internetikasutajatest kommentaare igapäevaselt, siis praegu moodustab nende hulk tervelt kolmandiku kõigist kasutajatest. Eraldi trendina võib esile tuua, et oluliselt on kasvamas nende kasutajate arv, kes loevad kommentaare enamiku neid huvitanud artiklite juures; samas aga on vähenenud nende inimeste hulk, kes otsivad kommentaaridest lisainformatsiooni või laiendust artiklis pakutule. Veidi on kasvanud inimeste arv, kelle jaoks on kommentaaride lugemise puhul olulisim teiste inimeste arvamus. Negatiivsena võib esile tuua, et nooremate internetikasutajate seas on aastaga kahekordistunud olulisim lugemise põhjendus “kui labaseks saavad inimesed minna.”

Kokkuvõtet eelmise aasta uuringust saab lugeda AEFi kodulehelt: http://oef.org.ee/paevakajaline/artikkel/uuring-online-kommentaaride-mojusfaaris-elab-pool-miljonit-eesti-inimest/
Värske uuring on esmaspäevast täismahus kättesaadav ka Avatud Eesti Fondi kodulehel http://oef.org.ee/et/

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
En.
En.
Kommentaaride kirjutamine peabki olema vähenenud, kuna suuremad päevalehed lubavad enim laineid löövaid teemasid kommenteerida üksnes registreeritud lugejatel. Vähemalt Postimehes haigutab seetõttu paljude artiklite all tühjus. Viie-kuue püsikommija nimed-hoiakud on juba ette tuttavad ning väga enam ei viitsi uurida, mida Erik Arro või Tronno Konks asjast arvavad. Ehkki uurimus väidab, et kommentaaride lugemine on üldjoones kasvanud. Teine salakaval nipp poliitladviku ‘molekule’ häiriva anonüümse kommenteerimise vähendamiseks on kommentaariumide ülesehituse muutmine ajuvabaks. Pange tähele, mitu korda tuleb klikkida ja kerida enne kui näiteks Postimehe tulpa mõne alamkommentaari saab lisada ning seejärel veenduda, et sõnum ikka õigesse kohta läks. Turvapiltide süsteem soosib ühelauselisi hüüatusi… Loe rohkem »
wpDiscuz