0

Kaja Lotman: Igaüheõigus muutus täpsemaks

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

1. augustil jõustus uus seadus – keskkonnaseadustiku üldosa seadus –, mis tähistab Eesti keskkonnakasutuse õigusruumi uut kvaliteeti. Mitme eriseaduse üldised alused on koondatud nüüd ühte seadusse, kirjutab Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman (pildil).

kaja lotmanLooduses liikumine on üks kõige enam inimesi puudutav tegevus. Uus seadus täpsustab ja ühtlustab varem sätestatut, kuid toob ka uusi aspekte valdkonda, mida nimetame igaüheõiguseks

Viibimine eramaal

Siiani määratles looduskaitseseadus, et eramaal võis omanikult luba küsimata viibida päikesetõusust päikeseloojanguni. Uus seadus täpsustab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.

Nagu mõistlik matkaja või marjuline isegi aru saab, ei tohi minna maaomaniku õuemaale, st elamut ja kõrvalehitisi ümbritsevale alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab. Austada tuleb kodu puutumatust ja elanike privaatsust. Võõral maatükil ei tohi maaomanikku häirida ega tema vara kahjustada, näiteks tallata vilja või heina, aedikust välja lasta ega ülemäära häirida koduloomi. Kui seda on tehtud, saab maaomanik nõuda, et süüdlane kahju hüvitaks.

Omanik võib ka ise seada oma maal käijaile tingimusi: näiteks lubada matkata, kuid keelata korjata marju ja seeni. Seesugustest tingimustest tuleb tulijat teavitada nii nagu viibimise keelustki.

Keelu peab looduses liikujale selgelt teada andma. Selge keelu tähis on näiteks silt „Võõrastel viibimine keelatud” või piire, millest on selgelt näha, et see on mõeldud eemal hoidma inimesi. Omanik peab olema teadlik, et liiklusmärk „Sissesõidukeeld” ei kehti jalakäijaile. Oma soovid võib omanik alati ka lihtsalt suusõnal välja öelda, sellistki ühekordset piirangut tuleb looduses viibijal järgida.

Telkimine ja lõkke tegemine

Luba telkimiseks või püsivamaks viibimiseks looduses eramaal eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest on selgelt aru saada, et omanik ei soovi, et võõrad tema maal viibiksid. Selline luba eeldatakse olevat üheks ööpäevaks. Pikemaks peatumiseks tuleks omanikuga kokkuleppele jõuda.

Seadus määratleb, et avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele, et mitte häirida maaomaniku kodurahu. Lõket võib teha vaid siis, kui maaomanik on lõkketegemise koha ette valmistanud ja tähistanud.

Koeraga looduses liikumine

Uus seadus püüab sätestada ka koeraga liikumise looduses. Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

On selge, et ilma koeraomanikuta ei või koer võõral maal viibida. See reegel ei käi teenistuskoerte kohta nende teenistusülesannete täitmisel ega jahikoerte kohta jahipidamise ajal.

Kallasrada

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres selleks, et looduses viibivad inimesed saaksid vee äärde ja nautida veemõnusid. Kallasraja laius on laevatatavail veekogudel 10 meetrit ja väiksemail veekogudel 4 meetrit.

Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada, seda võib tõkestada vaid kohaliku omavalitsuse või põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul põhjendatud vajaduse korral (näiteks loomade karjatamine), kuid sel juhul peab maaomanik tagama üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.

Teede ja radade kasutamine

Omanik ei või keelata eratee või raja kasutamist jalgsi, jalgrattal või muul sellesarnasel viisil liikumiseks. Seadus sätestab aga tingimuse: kui tegemist on väljakujunenud tavaga ja see ei ole koormav maaomanikule. Kui tee või rada paikneb õuemaal, siis keelutakistus ei kehti.

Igaüheõiguse kõrval tuleb teada ka teistest seadustest tulenevaid kitsendusi. Näiteks liiklusseadus keelab sõita ilma maaomaniku loata sõidukiga (näiteks ATVga) väljaspool teid. Päästeseadus annab päästeametile võimaluse keelata viibimist päästetööde piirkonnas. Tuleohutuse seadus annab õiguse keelata tuleohtlikul ajal viibimise võõras metsas. Muinsuskaitseseadus keelab kahjustada kaitsealuseid mälestisi. Looduskaitseseadus toonitab, et ei tohi häirida linde, teha kahju nende pesadele-munadele ega kahjustada kaitsealuseid taimi. Veelgi rangemad piirangud kehtivad kaitsealadel.

Erisus kaitsealadel

Peaaegu kolmandik Läänemaast on kaetud kaitsealadega. Looduskaitseseadus kui eriseadus näeb ette, et kaitstavaile loodusobjektidele peaksid inimesed kindlasti ligi pääsema, ja sätestab, et teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Oma kinnisasjal väljaspool teid ja radu võib maaomanik keelata küll inimeste viibimist, kuid ei saa keelata riigiametnikke oma ülesannete täitmisel, näiteks kaitseala valitseja ehk keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni esindajat, või teadustöötajat, kes teeb kinnisasjal uuringuid ja kel on maaomanikule esitamiseks teadusasutuse õiend.

Looduses liikujal tuleb arvestada, et kaitsealadel on avalikust huvist tulenevalt kaitse-eeskirjaga reguleeritud nii inimeste viibimist, mootorsõidukitega sõitmist kui ka telkimist ja lõkke tegemist. Näiteks Matsalu rahvuspargi, Silma looduskaitseala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndites – ulatuslikel rannaniitudel, Kasari luhal ja Matsalu lahel, Saunja lahel, väikesaartel ning laidudel – on inimeste viibimine lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul või sootuks keelatud.

Nõusolekut võib küsida keskkonnaametist, kus kaalutakse, kas liikumine võib häirida kaitsealuseid liike või kahjustada elupaiku. Juhul kui looduses viibijale antakse liikumisluba, tuleb maaomanikul tagada rannas kallasrajal läbipääs ning loomade karjatajal tarast üle- või läbipääs.

Kaitsealadel soovitame kasutada looduses liikumiseks selleks otstarbeks rajatud matkaradu, telkimisplatse ja lõkkekohti ning vaatlustorne. Läänemaal on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajanud neid päris palju. RMK infopunktidest saab sellekohast täpsemat teavet.

Loodame, et üha enam maaomanikke mõistab, et kaunist Läänemaa loodust võiks nautida ka teised loodusesõbrad ja looduses pikemaks viibimiseks luuakse rohkem võimalusi ka eramaadel.

Kaja Lotman, Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz