Galerii: Hedwig Büllile püstitatakse Haapsalu promenaadile mäletussammas

Täna jõudis Armeeniast Haapsallu misjonär Anna Hedwig Büllile Promenaadile püstitatav ristikivi hatškar.

„Armeenia rahvas ei unusta kunagi neid, kes meid aidanud on,“ ütles Eesti Armeenia rahvusühingu juhi Razmik Ivanjan Lääne Elule.

Ivanjan meenutas, et Anna Hedwig Büll tegutses 1915. aastal türklaste genotsiidi ajal misjonärina ning aitas päästa tuhandeid armeenlasi.

Anna Hedvig Büllile pühendatud mälestuskivil on kiri „IN MEMORIAN ANNA HEDWIG BÜLL“, „TÄNUGA EESTI ARMEENLASTELT“. Basaldist tahus hatškari välja armeenia meister ning see toodi Eestisse lennukiga.

Razmik Ivanjan ütles, et Armeenia kogukonna üks liidritest Armeenia koguduse vanem Karen Ter-Ovanesjan oli rahakogumise algataja ning kirikukülastajate annetustest Bülli ristikivi Promenaadile päikesekella lähedusse püstitataksegi.

Ivanjan lausus, et Haapsalusse mälestusmärgi püstitamisega olid linnajuhid kohe nõus. „Tulin, tegin ettepaneku mälestusmärgi püstitamiseks ja volikogu otsustas, et miks mitte,“ ütles Ivanjan.

„Oleme tänulikud Haapsalu linnapeale ja volikogule,“ lausus Razmik Ivanjan.

Ivanjan ütles, et Anna Hedwig Bülli peetakse meeles ka Armeenias. Sealsel genotsiidiohvrite mälestusmärgil on tänusõnad ka Haapsalust pärit misjonärile..

Anna Hedwig Büll

• Anna Hedwig Büll (sündinud Anna Hedwig Bühl, 5. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1887 Haapsalu – 2. oktoober 1981 Lobbach-Waldwimmersbach Saksamaa, oli baltisaksa päritolu Eesti kristlik misjonär Lähis-Idas, kes päästis tuhandeid armeenia orbe Türgis toimunud armeenlaste genotsiidi ajal. Selle tegevuse eest sai ta armeenlastelt hüüdnime „Emake Büll“.
• Anna Hedwig Büll sündis kristlikku humanismi au sees pidavasse peresse. Ta isa oli jõukas Haapsalu kaupmees Ernst Gottlieb Teodor Büll ja ema Alma Luise Wilhelmine Stürmer. Teodor Büll oli mõnda aega ka Haapsalu linnapea.

Hatškar

• Hatškar ehk Armeenia ristikivi on ristikujutisega kivist mälestusmärk või steel, millesse on tihti lisaks ristisümbolile tahutud sisse veel ka teisi kujutisi, näiteks rosette, botaanilisi ja lintjaid läbipõimuvaid motiive.
• Kõige tavalisemaks sümboliks hatškaril on roseti või päikest kujutava kettaga ümbritsetud rist. Ülejäänud pind kivil on tihti täidetud oskuslikult viimistletud mustritega viinamarjade või granaatõunte lehtedest segus lindikujuliste läbipõimuvate mustritega.
• Kõige varasemaid hatškareid püstitati uskumusega, et see võiks olla hinge lunastuseks kas veel elavatele või juba lahkunud isikutele. Hiljem on neid püstitatud tähistamaks sõjalist võitu, kirikuehituste valmimist või uskumusega, et hatškarid pakuvad kaitset loodusõnnetuste eest.

Fotod: Urmas Lauri