1

Mertsina: Eesti majanduskasvu paranemine on vaevaline

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Kõige enam pidurdasid majanduskasvu transpordi-, ehitus- ja energiasektori ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse tugev vähenemine, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil) Statistikaameti tänast, parandatud esimese kvartali majanduslanguse numbrit.

tonu-mertsina-65954768Samuti oli kerges languses ka töötleva tööstuse lisandväärtus. Transpordisektori languse taga on peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine.

Huvitav on aga see, et laondust ja veondust abistavate tegevusalade kasum kasvas aastases võrdluses ligikaudu 7%. Möödunud aastal tõmbas majanduskasvu allapoole kõige enam just transpordisektori lisandväärtuse langus. Meie hinnangul panustab transpordisektor negatiivselt majanduskasvu ka sel aastal. Energeetikasektori lisandväärtust on vähendanud soojematest ilmadest tingitud väiksem energiatarbimine ja selle tootmine ning samuti Eestis toodetud elektrienergia asendamine imporditud elektrienergiaga. Estlink2 on suurendanud odavama hinnaga Soome elektrienergia importi Eestisse. Ehitussektori kasv sõltub oluliselt riigitellimustest ning välisrahastamisest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Seetõttu jääb ehitussektori panus majanduskasvu veel lähiajal nõrgaks.

Töötleva tööstuse lisandväärtuse languse taga on eelkõige nõrga välisnõudluse tõttu müügi vähenemine välisturgudele, mida omakorda kõige enam mõjutab elektroonikatoodete väljaveo tugev vähenemine. Samuti mõjutas töötleva tööstuse langust möödunud aasta esimesel kvartalil kõrgemale tõusnud võrdlusbaas. Aprillikuu töötleva tööstuse ekspordinäitajatest oli näha, et ilma elektroonikatoodeteta müük välisturgudele isegi kasvas. Müük välisturgudele mõjutab töötleva tööstuse käekäiku väga oluliselt, kuna ekspordiks suunatakse veidi enam kui 70%.

Lisaks mäetööstusele panustasid SKP kasvu peamiselt teenustesektori ja turuvälistest tootjatest ettevõtted. Kui jaekaubandus oli möödunud kvartalil tugeva kasvuga, siis hulgikaubanduse lisandväärtus langes. Jaekaubanduse kasvu toetas kiire reaalpalgakasv. Hulgikaubanduse lisandväärtuse langust põhjustas aga peamiselt möödunud aasta esimesel kvartalil teostatud kahtlaselt suured kütuse hulgimüügitehingud (käibemaksupettused?), mis tõstis võrdlusbaasi väga kõrgele. Meie hinnangul panustab jaekaubandus ka lähikvartalitel tugevamalt majanduskasvu. Kui möödunud aasta kütuse suurte hulgimüügitehingute baasefekt kaob, suureneb hulgikaubanduse tegevusala panus majanduskasvu.

Toodetud lisandväärtuse languse kõrval suurenes sisemajanduse nõudlus nii eratarbimise, kui investeeringute kasvu toel (aastane kasv vastavalt 2,3% ja 3,5%). Vaatamata tugevale reaalpalga kasvule, on eratarbimise kasv aastases võrdluses aeglustunud. See tuleb peamiselt väiksemast elektri- ja soojusenergia tarbimisest. Kuigi eratarbimine jääb nii sellel, kui järgmisel aastal peamiseks majanduskasvu toetavaks tehinguks, hakkab selle mõju järgmisel aastal aeglasema reaalpalga kasvu ja tööhõive languse mõjul vähenema. Investeeringute kasv tuli peamiselt ettevõte sektorist, samal ajal kui valitsemissektori investeeringud olid tugevas languses.

Kõige enam suurendasid ettevõtted investeeringuid transpordivahenditesse, kuid vähendasid neid hoonetesse ja rajatistesse. Samuti kasvasid kiiresti kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Käesoleval aastal pidurdab koguinvesteeringute kasvu valitsemissektori investeeringute jätkuv langus. Kodumajapidamiste sektori kapitali kogumahutust põhivarasse hoiavad üleval investeeringud eluhoonetesse. Ettevõtetesektori investeeringud sõltuvad aga nõudluse paranemisest, samuti mõjutavad ka edaspidi selle sektori investeeringuid ühekordsed suuremad tehingud. Tööhõive aeglustumise ja languse tingimustes on investeeringute jõulisem kasv (eelkõige masinatesse ja seadmetesse) majanduskasvu kiirendamiseks väga oluline, kuna see aitab tootlikkust tõsta.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas taas pärast paari kvartalit langust. Kuigi kaupade eksport nõrga välisnõudluse mõjul jätkuvalt vähenes, ei ole langus süvenenud. Koguekspordi kasvu toetas aga teenuste ekspordi tugev kasv. Kuna import kasvas ekspordist kiiremini, jäi kaubandusbilanss negatiivseks, mis pidurdas tugevalt SKP kasvu. Nii kaupade ekspordi kui impordi kasvu pidurdas oluliselt elektroonikatoodete välja- ja sisseveo vähenemine.

Vaatamata majanduslangusele on maksude laekumine olnud üsna korralik. Netotootemaksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisimaksud), mis moodustavad SKP-st enam kui kümnendiku, kasvasid jooksevhindades ligikaudu 10% võrra. Samas olid need reaalarvestuses languses ning panustasid majanduskasvu negatiivselt. Maksude selline nominaal- ja reaalkasvu erinevus tuleb peamiselt käibemaksu omapärasest deflateerimise metoodikast.

Kuigi majanduskasv nominaalis aeglustus ja püsivhindades isegi langes, on ettevõtete finantsseis üsna tugev. Esialgsete arvestuste järgi kasvas ettevõtetesektori kogukasum esimesel kvartalil keskmiselt lausa 10%. Vabade ametikohtade arv selle aasta esimesel kvartalil veidi kasvas ning tasapisi on alanenud ka tööpuudus, mis näitab seda, et surve palkade kiiremaks kasvuks on jäänud püsima. Kuigi palgad reageerivad majanduskasvu aeglustumisele mõningase viitajaga, ei ole seda veel märgata.

Kui vaadata meie peamisi kaubanduspartnereid, siis Lätis ja Leedus on majanduskasv küll 3% lähedal, kuid see on järk-järgult aeglustunud. Läti majanduskasv peaks sellel aastal tulema veidi nõrgem kui eelmisel aastal, Leedu majanduskasv peaks jääma samale tasemele. Soome majanduslangus näitas eelmisel aastal taandumise märke, kuid süvenes taas selle aasta esimesel kvartalil. Sel aastal jääb Soome majandus ilmselt langusesse, kusjuures sisenõudlus on väga nõrk. Venemaa majanduskasv aeglustus esimesel kvartalil vaid 0,9%-ni ning tõenäoliselt halveneb see veelgi. Kuigi Rootsi majanduskasv aeglustus aasta alguses, ootame selleks aastaks peamiselt sisenõudluse toel kasvu paranemist. Euroala majanduskasv tasapisi kosub, kuid parenemine on väga loid.

Veel lähiajal püsib välisnõudlus üsna nõrk ja ebakindel. See ei paku olulist võimalust ekspordi jõulisemaks kasvatamiseks. Samuti pidurdab meie majanduskasvu jätkuvalt transpordi- ja ehitussektori lisandväärtuse langus.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uno
uno

Nii kaua kui riik tegeleb ainul maksude ümer jäotamisega ei muutu mitte midagi paremuse poole!! Ainul siis hakkab midagi riikis muutuma kui riik hakab tegelema reaal majanduse ja tööstuse arendamisega ja Eesti kaubandus otsima Eesti kaupadele uusi turgusi.Siis tekivad uued töökohad ja pidurtub rahva riigist välavool.Ainul nii hakkavad suurenema riigi tulud , Selleks aga on vaja et valitsus ja riigikogu teeksid tööd. Mitte aga ei lõõks nii sama aega surnuks!!

wpDiscuz