2

Oudekki Loone: Töövõimetu reform

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Politoloog Oudekki Loone (pildil) kirjutab, et puuetega inimeste tööturule suunamise reformi tagajärjed on vastupidised, sest riigi tugi kaob ja töökohti pole kusagilt võtta.

Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga ligi 60 000 töötut, sh tööta iga viies noor. Võimukoridorides liigub aga kiirustades tehtud eelnõu, mis puuetega inimeste tööjõuturule suunamise sildi all tegelikult sellele töötute armeele jõudsat lisa annab. Lõksu sattuvad kõige suurema tõenäosusega just niigi nõrgas positsioonis olevad erivajadustega inimesed, kes praegu saavad töövõimetuspensioni.
Nimelt loodab valitsus juba lähimail aastail töövõimereformiga vähendada Eesti ligi 100 000 inimesega töövõimetuspensionäride hulka mitmekümne tuhande võrra. Pealtnäha üllas plaan aidata inimesed taas tööle osutub lähemal vaatlusel siiski tavaliseks Reformierakonna kavaks: leitakse kahtlane rakendus sadadele miljonitele eurodele, kuid kasu tavalisele Eesti inimesele on peaaegu olematu.

Praeguse peaministri Taavi Rõivase sotsiaalministriameti ajal tööle hakanud reformikava peab nüüd lõpuni viima endine Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kogu seaduse võib lihtsate sõnadega võtta kokku järgmiselt: kui teha töövõimetuspensioni saamine küllalt keeruliseks, küllap väheneb ka selle saajate hulk. Selleks kaotatakse mitmesugused osalise töövõimega inimeste kategooriad ning kõik on edaspidi allutatud niinimetatud aktiivsetele meetmetele.

See tähendab, et iga osalise töövõimega inimene peab regulaarselt käima töötukassas, kaaluma tööpakkumisi ning läbima kursusi.
Idee on kaunis, kuid tulemus saab olema otse vastupidine. Puudega või praeguses mõttes osalise töövõimega inimesed võivad leida end räästa alt, kus riigi õiglane tugi on kadunud ning ka sobivaid töökohti ei ole kuskilt leida. Kõige teravamalt puudutab see just pealinnast eemal elavaid inimesi, sest on ju lausa 56 protsenti Eesti töökohti Tallinnas või Harjumaal.

Maal on töötukassas käimine füüsiliselt keeruline, tihti on lähimad kontorid mitmekümne ja teinekord ka sadakonna kilomeetri kaugusel. Bussiliiklus on maakonnakeskustes käimiseks, nagu on. Ka piiratud liikumisvõimega inimestele tekitatakse mõttetu lisaraskus, sest reform transpordiabi ette ei näe.

See tähendab, et pidevast solgutamisest tüdinud inimesed loobuvad kardetavasti pensioni taotlemisest. Paberil on seadusandja saavutanud töövõimetuspensionäride hulga vähenemise, aga reaalsete inimeste elu halveneb. Töövõimetuspensionäridest on saanud töötud ja seejärel heitunud, kes hakkama saamiseks peavad ilmselt sõprade ja tuttavate lahkusele lootma. Ka üldine töötute arv kasvab.

Järgmise seitseaastaku jooksul matab sotsiaalministeerium mitmesuguste lisateenuste alla 180 miljonit eurot Euroopa fondidest, samuti suurenevad töötukassa kulud, sest töövõime nii–öelda kontrolli hakatakse mujalt sisse ostma.

Aga kus on sammud tegelike töökohtade tekkeks, kui nüüd kõrvale jätta töötukassasse juurde palgatavad inimesed? Paljud osalise töövõimetusega inimesed on tööturult eemal, aga mitte niivõrd oskuste puudumise või pensioni olemasolu pärast, kuivõrd seepärast, et nende läheduses ei ole sobivaid töökohti. Riik peaks reformi alustama teiselt poolt ning investeerima raha kõigepealt töökohtade loomisse. Praegune reform kasvatab aga lihtsalt töötute arvu.

See näitab paraku ka Reformierakonna laiemat suhtumist, kes jääb pigem kuulama ettevõtjate juttu tööjõupuudusest, selmet tegelda Eestis tööpuudusega. Tööandjaile soodustuste tegemine ja maapiirkondades palkade kunstlikult madalal hoidmine, mida praeguste töövõimetuspensionäride tööle sundimine kaasa toob, seisab ainult ühe sotsiaalse osapoole poolt. Mõistagi tuleb pakkuda soovijaile nii palju rehabilitatsiooniteenuseid kui võimalik, kuid ennekõike tuleb tegelda tööpuudusega laiemalt. Näiteks siduda Eesti maapiirkondades makstavad eurotoetused püsivate töökohtade loomisega.

Oudekki Loone, politoloog, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamenti

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
nukitsamees
nukitsamees

veelgi enam – kui leitakse inimene kes tahab tööd teha siis karitstatakse läbi rahandus süsteemi teda sellega et 68% makstavast töö tulemist võetakse temalt kohe ära aga inimene riiki maksustada ei saa. Kui inimene tahab tegeleda kõige tulusam ametiga kui raha trükkimisega siis pannakse teda vangi. Kui riik selle samaga tegeleb siis seda näidatakse sulle kui majandus edu. Aga EL võrdõiguslkkuse volinik sellega ei tegele. Ja seda riiki nimetatakse õigusriigiks mis toimib demokraatlikel alustel – TULGE MÕISTUSELE.

Ene
Ene

Dokumendist “Töövõime toetamise süsteemi põhimõtted ja ajakava”: Inimesed, kellel tuvastatakse osaline töövõime, püütakse suunata tööle, et seeläbi parandada nende toimetulekut. Nendele tänase töövõimetuspensioni suurust toetust ei säilitata.

Tubli EV, kui inimesel õnnestubki töö leida siis riik karistab pensioni äravõtmisega.

wpDiscuz