25. mail valitakse Eestis 88 kandidaadi seast kuus inimest, kellest saab viieks järgmiseks aastaks europarlamendi liige Brüsselis.
Viis aastat tagasi, 2009, olid valimised kinnised, st kabiini seinal olid vaid erakondade ja üksikkandidaatide nimed. Kes nimekirjast europarlamenti läheb, otsustas erakond.
Seekord on nimekirjad avatud, kabiinis on näha kõigi kandidaatide nimed. Kas kandidaat on esinumber või järjekorras viimane, on vaid nii palju tähtis, et esimesed pälvivad suuremat tähelepanu ja võivad saada rohkem hääli.
Otsustavaks saab ikkagi igale kandidaadile antud häälte arv. Selle järgi moodustub uus pingerida ja kui on selge, et erakond saab näiteks kaks mandaati, lähevad Brüsselisse kaks enim hääli saanud kandidaati kas või nimekirja lõpust.
Niimoodi hääletati ka 2004, mil Eesti valis esimest korda europarlamendi liikmeid.
Et pole teada, kui palju inimesi tuleb hääletama ja milliseks kujunevad võrdlusarvud, mille alusel selgub, mitu mandaati erakond saab, ei saa ka ennustada, kui palju on vaja hääli, et pääseda Euroopa Parlamenti, selgitas vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Priit Vinkel.
Ükski antud hääl kaotsi ei lähe, sest kui ka soovitud inimene ei pääse Brüsselisse, läheb hääl erakonnale ja neist häältest oleneb erakonnale antavate mandaatide arv.
„Kes on kõrgel kohal, paistab silma, aga lõpuks reastatakse ikkagi kõik ümber,” ütles Vinkel.
Kuigi meil on palju üksikkandidaate, ei muuda see valimistulemust. Hääled jaotuvad lihtsalt suurema hulga vahel, aga võrdlustulemust see ei muuda, selgitas Vinkel.
„2009. aasta näitas, et üksikkandidaat võib parlamenti saada küll,” ütles Vinkel.
Nii nagu ei ole võimalik ennustada, mitu häält on vaja parlamenti pääsemiseks, ei ole võimalik valimistulemust ennustada erakondade praeguse reitingu järgi.
„Valimisteni on kuu aega,” ütles Vinkel. „Kõik võib veel muutuda.”
Vinkel lisas, et valimissüsteem ei välista Tarandi–juhtumi kordumist, aga see oleneb valijaist. Erinevus on, et 2009. aastal oli Indrek Tarand võrdsel pulgal erakondadega, nüüd on temaga ühel pulgal 88 kandidaati.
Iga kandidaadi pealt tuleb maksta kautsjonit 1775 eurot. Selle raha saab tagasi, kui kandidaat kogub üle 5 protsenti hääli. Teiste kautsjon jääb riigituluks, selgitas Vinkel.
Kõigis euroliidu riikides valitakse europarlamenti ühtsel, proportsionaalsuse põhimõttel.
See tähendab mitme mandaadiga ringkondi, hääled jagunevad erakondade vahel võrdeliselt neile antud häältega. Sellest põhimõttest peavad kinni ka riigid, nt Inglismaa, kus muidu on kasutusel majoritaarne valimiskord. See tähendab palju pisikesi mõne kandidaadiga ringkondi, kus osutub valituks vaid üks, enim hääli kogunud kandidaat.
Detailiti võivad europarlamendi valimised erineda. On avatud ja suletud nimekirjaga valimised, st valitakse erakondi, mitte konkreetseid kandidaate.
Eesti on erandlik selle poolest, et meil on üksikkandidaadid, ütles Vinkel. Üksikkandidaate on vaid mõnes riigis, nt Inglismaal.
„Tehke teadlik valik, tutvuge programmidega,” soovitas Vinkel valijaile. Ta soovitas selgeks teha, mis on Euroopa Parlament ja millega ta tegeleb. Soovitav on kasutada ka ERRi valimiskompassi: 30 küsimusele vastates saab teada, milline on tema vaadetele lähim erakond.