Tegemist on värviraamatuga, mis kuulub äsja Mikkeli muuseumis avatud pika nimega näituse ,,Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist” juurde.
Värviraamat on mõeldud rohkem lastele, selles on 15 näitusel eksponeeritavat maali, millele on värvimiseks joonistanud pildid Riho Rõõmus. Iga maali juures on vaimukas jutustus. Neid võib ka esseedeks nimetada ja autoriks on näituse kuraator, giid, kunstiteadlane, peale selle veel teatri NO99 dramaturg Eero Epner.
Maalid on paigutatud tavapärasest madalamale ja kasutada on 20 tahvelarvutit.
Kuna näitust võib vaadata kui kogupereüritust, sobib siia Sirje Helme kommentaar, et näiteks Hollandis on tavaks, et iga 12aastaseks saanud laps peab olema näinud Rembrandti maali ,,Öine vahtkond”.
Näitusel on ka album, kus maalid on koos raamidega.
Kohane oleks nüüd mõni sõna ka näitusest endast, mis asub Mikkeli muuseumi kahel korrusel. Eksponeeritud on 44 maali 19. autorilt, neist 11 Konrad Mägilt.
Kuigi ka minu lemmik on Mägi, on 11 erksat tööd, neist viis kõrvuti, näitusevaatajale minu arvates veidi liiast.
Paljud maalid on saanud uued, säravad ja kuldsed raamid. Uus on ka Endel Kõksi ,,Tartu vaade” (1938) mis koondab kõik Tartu tolleaegsed tähtsamad hooned ja on ülemlaul toonasele kunstilinnale. Samas ruumis on kaks Herbert Lukki tööd.
Herbert Lukk (1892–1919) langes vabadussõjas. Tema maal ,,Tänav, plangud ja majad” (1918), on näituse afiššiks ning minu meelest väga huvitavalt ja delikaatselt raamitud.
On ka kodumaalt lahkuva Eerik Haameri viimane mälestus Vaika saartelt ja jõudmine Göteborgi troostitusse sadamasse. Näeme omakandimehe Laikmaa kaht pastelli Caprilt, Nikolai Triigi ,,Aino Suitsu portreed” (1914) ja Richard Uutmaa suuremõõdulist maali ,,Võrguparandajad” (1941).
Näitus on avatud 7. septembrini Mikkeli muuseumis Tallinnas Weizenbergi 28.
Ann Roos