Lihulas tõuseb toasooja hind

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lihulas Soojuse juht Tõnu Teesaar loodab, et soojaettevõte saab kahe aastaga kulud-tulud tasakaalu. Foto Arvo Tarmula

Lihulas Soojuse juht Tõnu Teesaar loodab, et soojaettevõte saab kahe aastaga kulud-tulud tasakaalu. Foto Arvo Tarmula
Lihulas Soojuse juht Tõnu Teesaar loodab, et soojaettevõte saab kahe aastaga kulud-tulud tasakaalu. Foto Arvo Tarmula

Lihula soojatarbijad hakkavad märtsist maksma sooja eest ligi 3 eurot/MWh rohkem, sest investeeringute ja põhikütuse kallinemise tõttu on soojaettevõte töötanud kaks aastat kahjumiga.

Lihula vallavalitsus andis nõusoleku viia 1. märtsist sooja hind Lihula kaugküttevõrgus tagasi viis aasta eest kehtestatud piirhinnale 57,71 eurot/kWh. Lihula soojuse juhi Tõnu Teesaare sõnul kajastub soojahinna tõus aprillis saabuval küttearvel.

Teesaare sõnul kehtestati piirhind 2009. aastal, kuid aasta hiljem, mil Lihula katlamaja oli üle viidud odavamale biokütusele, langetati seda ligi kolme euro võrra.

„Vahepeal olid võimalused paremad ja oli hea meel inimestele seda rõõmu teha,” ütles Teesaar. Ta lisas, et Lihula oli toona ainus soojahinda langetanud omavalitsus.

Nüüd on aga tehtud investeeringute ja põhikütte hinnatõusu tõttu soojaettevõte kaks aastat kahjumiga töötanud. 2012. aasta lõpetas Lihula Soojus 12 511 euro suuruse kahjumiga ja eelmise aasta arvestuslik kahjum on 22 395 eurot. Kahjum on kaetud eelmiste aastate kasumi arvelt, kuid ettevõtte juhi sõnul pole see jätkusuutlik, sest vaja on trasse renoveerida.

Teesaare sõnul on ettevõtte viimastel aastatel investeerinud uute trasside rajamisesse. „See viis likviidsuse,” lisas soojaettevõtte juht.

Teise kahjumipõhjusena nimetas Teesaar põhikütuse — luhaheina — hinnatõusu. Tunamullune vihmane suvi segas luhaheina kogumist, mistõttu tuli katlamajas kasutada kallimat hakkepuitu.

Lihula Soojus loodab tulud–kulud tasakaalu saada 2015. aastaks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
complete currency trader bonus
10 aastat tagasi

Great blog. Cool.

make money online
10 aastat tagasi

Thanks for the blog article. Cool.

Aivar
10 aastat tagasi

Rõhutati kunagi ,et lihulas olev uus küttesüsteem on moodne ja soodne.Äkki peaks pigem mõtlema kuidas uusi kliente saada enesele ja hinda stabiilsena hoida.Ahju omava inimesena on kurb kuulata ristikus sooja arvete käes ägavaid kaas linnlasi.

kaugkütte kasutaja
10 aastat tagasi

Lihulas on rikas: maksab kinni ettevõtte renoveerimise, soodsama kütte puudumise, trasside korrastamise ja uute rajamise, kahjumis olemise jne, jne

ätt.
10 aastat tagasi

Renoveerimine Eesti moodi – korjan rahva raha kokku ja siis renoveerin.Peaks aga tegelikult olema – renoveerin ja sellest saadud kasumi arvelt katan kulud.Kaugkütte soojakadusid arvestatakse praegu küttehinnas ca 21% aga tegelikult on väheste katlamajade kaod alla 50%.Parandage mind kui eksin.

ei saa aru
10 aastat tagasi

“…kuid ettevõtte juhi sõnul pole see jätkusuutlik, sest vaja on trasse renoveerimiseks.” Kas “trassidega” saab midagi renoveerida?

Onu
10 aastat tagasi

Räägitakse ,et lihulas pidi müstiliselt kallis keskküte olema .Kujutan ette ,et paljud inimesed hakkavad varsti oma kortereid müüma.

Asjalik
10 aastat tagasi

Kütteks ei kõlba õues seisvad heinapallid (niiskus liiga kõrge), need tuleb ladustada kinnistesse ruumidesse. Põhk reeglina korjatakse loomade tarbeks või antakse maale tagasi, niisama seda keegi vedelema ei jäta, kütteks põhk väga hea (kuid jälle ruumide ja niiskuse küsimus). Ladustamine ja transport teevadki kütte puhul hinna kallimaks, võrreldes niisama põllu servas seisvate kuhjatistega.

näriline
10 aastat tagasi

põhk on muidugi eriliselt kallis kütteks

Jaak
10 aastat tagasi

No näed Tõnu. Oled sinagi süüdi majanduskasvu seiskumises.

Eesti Pank: aeglase kasvu taga olid madalad küttekulud

Avaldatud: 11. veebruar kell 11:27

Eesti Panga hinnangul mängis neljanda kvartali aeglases majanduskasvus suurt rolli energiasektor ja soojuse tootmise maht oli tavapärasest leebema ilma tõttu kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem.