Tahmapõlengud toovad päästjatele lisatööd

Pikalt soe püsinud talv muutis ahju- ja pliidiomanikud laisaks, kuid käre pakane tõi kohe ka vitsad tahmapõlengute näol. Läänemaal oli mullu viis tahmapõlengut, sel aastal on olnud kaks, viimane neist eile.

Tahm saab süttida üksnes küttesüsteemis, mida pole piisavalt sageli puhastatud ehk tegemist on omaniku hooletusega. Tuleohutuse seaduse järgi peab küttesüsteemi puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Dokumentatsiooni puudumisel või kui pole ette nähtud muud sagedust, tuleb küttekoldeid puhastada vähemalt üks kord aastas.

Ahju, kamina, pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majandustegevusena osutada kutsetunnistusega korstnapühkija. Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

Põleng hirmutab
Tahmapõleng ehmatab tavaliselt ära ka julgema mehe, sest küttesüsteemi suitsulõõris tekib tugev mühisev hääl, suitsulõõri välispind on käega katsudes üsna kuum ja õuest vaadates on korstnaotsast väljas mitte üksnes suits, vaid sageli isegi mitme meetri kõrgune tuleleek.

Kui tuli on kütteseadme muus osas kui koldes, on tegemist tulekahjuga, mille kustutamine tuleb jätta päästjate hoolde. Lihtsalt silmaga vaadates pole võimalik kindlaks teha, kas põleng piirdus vaid küttesüsteemi osaga või puges tuli ka seinte või lagede vahele, jäädes sinna jõudu koguma. Ise peaks püüdma piirata õhu juurdevoolu tulekoldele – lükkama siibri koomale, sulgema ahjuukse, samuti tuleb üle vaadata ja eemaldada küttesüsteemi välispinna läheduses paiknevad põlevmaterjalidest esemed.

Peale tahmapõlengut tuleb kindlasti kutsuda kvalifitseeritud korstnapühkija, kes puhastab suitsulõõrid ja annab hinnangu, kas kütteseadme edasine kasutamine on ohutu, sest tahmapõlenguga kaasnev kõrge temperatuur kahjustab küttesüsteemi ehitamisel kasutatud materjale.

Inimesed on harjunud ise oma elumajas toimetama ja harjumusi on raske ümber kujundada. Ikka leitakse varrukast vabandusi, miks küttesüsteemide puhastamist oma ala spetsialisti – korstnapühkija hoolde ei jäeta. Ise puhastades tuleks enne puhastustööde algust suitsulõõride paiknemine selgeks teha. Puhastada tuleb küttesüsteemi kõik osad. Kui mingist osast jäetakse tahm eemaldamata, on selle süttimine üsna tõenäoline.

Õpi ametimehelt
Enne korstnapühkimist tuleb tutvuda küttesüsteemi ja selle lõõride ehitusega. Omanik peaks ninapidi juures olema ja oma küttesüsteemi siseelu endale selgeks tegema. Korstnapühkija mitte üksnes ei puhasta, vaid ka kontrollib ja hindab küttesüsteemi tuleohutust. Avastatud puudustest ja vigadest informeerib korstnapühkija töö tellijat. Peale tööde lõppemist täidab korstnapühkija akti, mille üks eksemplar jääb tellijale.

Ehitise valdaja peab pidama puhastamise kohta arvestust ja akt tuleb säilitada järgimise akti saamiseni. Puhastamisel avastatud tuleohutusnõuete rikkumise ja tuleohu kohta koostab korstnapühkija ettepaneku, milles tuuakse välja puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõuete rikkumine ja tuleohu kirjeldus ning võimalikud meetmed nende kõrvaldamiseks.

Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde
Vahel on tahmapõlengute põhjus see, et küttesüsteemi on puhastanud libakorstnapühkija.

Kui külas on lahkete kätega mees, kes tegi peedist pesumasinale trumli, siis ei tähenda see veel, et võiksite ka küttesüsteemi puhastamist tema hoolde jätta. Enne korstnapühkija kutsetunnistuse väljastamist läbivad korstnapühkijad põhjaliku koolituse ja teevad kutseeksami. Nii ei tohiks kvalifitseeritud korstnapühkijate tööga probleeme olla.

Tuletame kinnisvaraomanikele veelkord meelde ka seadused. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise omanik peab arvestama tuleohutuse seaduses sätestatud nõudega, et kord viie aasta jooksul peab ka nendes ehitistes paiknevad küttesüsteemid puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Tuleohutuse seadus jõustus 1. septembril 2010 ja nii on eelnimetatud ehitiste omanikel jäänud aega pisut üle ühe aasta.

Kutsuksin ka neid üles seda viimast nö kohustuslikku piiri mitte ootama, vaid kutsuma kutselise korstnapühkija juba enne järgmise küttehooaja algust – sügisel 2014.

Infot kutselistest korstnapühkijatest saab päästeala infotelefonile 1524 helistades.

Jaak Jaanso
Päästeameti Lääne päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja