1

10 punkti, mida peaks teadma Läänemere kala söömisest

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Eile rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Terevisioonis Läänemere kalade dioksiinisisaldusest. Põllumajandusministeeriumi ajaveeb Maablogi välja 10 punkti, mida kalasõber peaks teadma Läänemere kalast ja selle söömisest. Eestis müüdav kala on tervisele ohutu.

1. Jah, maailma enim uuritud veekogu Läänemerd iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB-sid on kokku umbes 400 erinevat ühendit, millest toksilised on umbes 30 – Läänemere kalad sisaldavad rohkem saasteaineid kui Põhja-Atlandi kalad. Need ühendid säilivad pikaajaliselt keskkonnas, bioakumuleeruvad toiduahelas ning võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda.

2. Tervisele ohtlikku dioksiini leidub kõige rohkem Läänemere põhjaosas, eriti Botnia lahes. Soomes lahes on seda vähem ja mere lõunaosas on olukord üsna rahuldav. Teadlaste andmed näitavad, et olukord Läänemeres on paranemas.

3. Ennekõike on probleem seotud loodusliku lõhe (NB! mitte kasvanduse lõhe) ja räime ehk rasvase kalaga, kuna dioksiin ladestub rasvkoes.

4. Keskmisest kõrgema riskiastmega dioksiinide toksilise toime suhtes on üldjuhul lapsed ja noorukid kuni 18. eluaastani. Eriti aga vastsündinud, vanurid, rasedad ning need, kellel on allergilised haigused, verehaigused, kopsutuberkuloosi aktiivsed vormid, kesknärvisüsteemi haigused, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid.

5. Eesti ei luba oma turule ohtlikku kala – räimed ja kilud sorteeritakse suuruse järgi ning müüa tohib praegu ainult kuni 17 cm pikkust räime ja kuni 12,5 cm pikkust kilu. Selline räim ja kilu on tervisele ohutu. Eestis püütakse looduslikku lõhet väga vähe (nt 1. novembri seisuga on Eesti kalurid püüdnud ca 1566 isendit) ja Eestisse imporditakse peamiselt kasvanduste lõhet.

6. Ärge nõudke turul suuremat räime! Keskmine räim on tervisele täiesti ohutu.

7. Menüüs peaks olema natuke räime, natuke lõhet, aga kindlasti koha, ahvenat ja lesta ehk vähem rasvaseid kalu.

8. Kilu, räime, angerjat ja meriforelli võiks süüa kuni 300 g üht liiki kala nädalas. Kalakonservide sõbrad võiksid piirduda 360 g sprottide ja 480 g vürtsikiluga nädalas.

9. Läänemerest püütud lõhet (NB! Ei käi kasvanduse lõhe kohta!) ja jõesilmu võiks süüa 1–2 korda kuus, kokku kuni 500 g.

10. Teadaolevalt on kala hea oomega-3 rasvhapete allikas ja iseäranis rasvase kala tarbimine on kasulik südame-veresoonkonnale. Kala tarbimisest ei tohi kindlasti loobuda, aga soovitatav on hajutada terviseriske ja süüa erineva rasvasisaldusega kalu.

Martin Minjajev,
põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja

Vaata, mida rääkis põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev Terevisioonis dioksiinidest.

Rohkem infot dioksiinide seirest põllumajandusministeeriumi (aastad 2002–2008) ja veterinaar- ja toiduameti (alates 2007) kodulehtedel.

Loe ka: Mis on jääk- ja saasteained toidus?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
rein
rein

See jutt TV-s oli äärmiselt tagasihoidlik. Asi on ammu kordades hullem.

wpDiscuz