8

Täiendatud! Osa lagedale jäänud sarvikpüttidest jätsid pesad

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kaitsealune sarvikpütt jäi lagedale. Foto: Uve-Rain Uusrand
Kaitsealune sarvikpütt jäi lagedale. Foto: Uve-Rain Uusrand

Väikese viigi äärse rooniitmise tõttu sattusid ohtu kaldaäärses roostikus pesitsenud kaitsealused sarvikpütid, kellest osa on nüüdseks oma pesad hüljanud.

Keskkonnainspektsioon registreeris juhtumi täna hommikul ja seda uurima asunud Meelis Kaustel ütles, et kuna Väikse viigi äärne ei ole sarvikpüttide registreeritud elupaik, siis ei saa niitmist pidada tahtlikuks häirimiseks ja tõenäoliselt ei kvalifitseeru juhtum seaduse järgi väärteoks.

Looduskaitseseadus sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Pesitsemisaja perioodi seaduses aga täpselt fikseeritud ei ole, kuid mitmetes määrustes on välja toodud 15. juuli, mis märgib niitmisaja algust kaitsealadel asuvatel pool-looduslikel kooslustel (luhad, rannaniidud, puisniidud). Samas ei kuulu Väike viik nende hulka ja seega ei kehti seal niitmistärmin.

Linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna haljastuse ja heakorra peaspetsialist Triin Tarv sõnas, et linnavalitsuses ei teadnud keegi sarvikpüttide roostikus elutsemisest. “Kuus aastat järjest oleme sel ajal niitnud ja ei tulnud nüüd selle peale, et midagi võiks teisiti olla,” ütles ta ja lisas, et viigiäärset on vaja kinnikasvamise ärahoidmiseks niita just praegu.

Ornitoloog Marko Valker ütles, et juhtum on kahetsusväärne, kuid põhiline oleks tagajärgedest õppust võtta, et järgmisel aastal sama ei korduks. “Sarvikpütid pesitsevad kalda lähedal, sest Väikses viigis ei ole rohkem pesitsemisvõimalusi. Viigi keskel asuval laiul pesitsevad teised linnud ja sinna kõik ei mahu,” selgitas Valker ja lisas, et sarvikpütid pesitsevad viigi ääres igal aastal ning sel aastal oli neid 5–6 paari.

Ornitoloogi sõnul on sarvikpütid väga julged linnud, kes pakuvad linnuhuvilistele häid pildistamisvõimalusi, kuid ümber pesa kasvav pilliroog on nende ohutuse jaoks siiski äärmiselt oluline. Valker rääkis, et lindude pesitsusaeg võib varieeruda ja eriti just veelindudel. Lisaks on osadel kaks kurna ning nende vaheline aeg võib olla päris pikk. “Kui kevadine pesitsemine hästi ei õnnestu, siis proovitakse hiljem uuesti,” selgitas ta. Sarvikpütt on II kaitsekategooria linnuliik, kes pesitseb taimestikurikastel veekogudel. Viimase arvukushinnangu põhjal pesitseb teda Eestis 200–400 paari.

Tarv oli täna Valkeriga ka juba nõu pidanud ja arvas, et edaspidi küsib linnavalitsus enne niitmist ornitoloogide käest nõu. “Saame teavitada ka niitjaid, et nad lõikaks roogu nii, et pesitsuspaigad kaitstuks jääksid,” lausus Tarv.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Saar
Saar

Viigi peale võiks ju teha mitu tehissaart. Oleks lindudel kohta pesade jaoks ja ssilmal ilus vaadata.

....
....

Muideks teadmiseks – algselt olidki tehissaared jäetud, aga siis leiti, et need tekitavad probleeme ja veeti lihtsalt ära.

silmakirjalik
silmakirjalik

Viigi puhastamine oli globaalne sigadus. Mäletate milline uhke roostik seal kümmekond aastat tagasi lokkas ja kus oli ikka linde. Praegune lage veepeegel on lihtsalt kohutav. Ja nüüd hävitatakse see vähenegi lindude elukeskond, kas teil häbi ei ole!

En.
En.
Puhastamata viik oli ikka päris õudne koht. Mäletan seda täpselt. Esiteks polnud ta enam viik vaid lihtsalt roogukasvanud & risustunud lomp. Teiseks käis roostiku kohal pidev kajakate möll, nii et viigi kaldal seistes hakkasid inimesel kõrvad huugama. Veel sõjaeelses Eestis taolist kaost polnud. Mõtle kasvõi viigi-äärse jalgtee nimetuse ‘Vaikne kallas’ peale. Väikese viigi taimekasvul tuleb kindlasti silm peal hoida. Mõneti on kaldaäärse roostikuviiru teke linnavalitsuse tööõnnetus, sest pesitsemiskohti polnud sinna tõenäoliselt ette nähtud (pesade jaoks rajati viiki 2 ekstra saarekest). Et linnasisene eri liikidega ‘linnupark’ on siiski lahe nähtus, võiks lindude mitmekesisuse kuidagi nutikalt ära kasutada. Ja siinkohal on Tarvi… Loe rohkem »
kodurahu
kodurahu

huvides tuleks see viik pinnast täis vedada, ära asfalteerida ja sinna parkla rajada, et saaks päikeseloojangul ilusat merevaadet nautida.

ei ole
ei ole

me oleme hoopis uhked

Sass
Sass

Jokk!

Sass
Sass

Kui looduskaitse seadus sätestab 15 aprill kuni 15 juuli, siis on seda seadust tahtlikult eiratud. Teine võimalus, linnavalitsuses on väga ebapädev peaspetsialist haljastuse ja heakorra alal.

wpDiscuz