3

Alla veerandi läänlastest tunnistab kindlat religiooni

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu Maria Magdaleena kirik (vasakul) on peamine õigeusukirik Läänemaal, samas lähedal asub EELK–le kuuluv Haapsalu Jaani kirik. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu Maria Magdaleena kirik (vasakul) on peamine õigeusukirik Läänemaal, samas lähedal asub EELK–le kuuluv Haapsalu Jaani kirik. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaal on 11 aastaga veidi vähenenud end luterlaseks nimetajate ning pisut tõusnud end õigeusklikuks nimetajate osakaal.

Statistikaamet avaldas nädala alul 2011. aasta rahvaloendusel kogutud andmed Eesti rahvastiku religioossuse kohta. Küsimus esitati vähemalt 15aastastele.

Kui 2000. aasta rahvaloendusel märkis end usklikuks 23,2, siis nüüd 22,5 protsenti läänlastest. Ühtegi usku ei pea omaks 63,5 protsenti läänlastest. Ülejäänud ei soovinud küsimusele vastata.

Enim on Läänemaal luterlasi, teiseks õigeusklikke, kolmandaks baptiste. Esindatud religioonidest on kõige vähem vanausulisi ja islamiusulisi.

Kui 2000. aastal olid Läänemaa elanikest 15,7 protsenti luterlased ja 4 protsenti õigeusklikud, siis nüüd on langenud luterlaste osakaal 13,4 (2773 inimest) protsendile ja tõusnud õigeusklike osakaal 5 protsendile (1052 inimest).

Eesti evangeelse luterliku kiriku Lääne praosti Tiit Salumäe sõnul ei saa neid numbreid usaldada, sest küsimus erines kahel rahvaloendusel ning vastamine polnud kohustuslik.

„Kassid ja hiired kokku ei anna absoluutarvu. Kui muudame küsimuse nüansse, siis saame tulemused küll, aga paraku pole need tulemused enam võrreldavad,” ütles ta.

Salumäe sõnul on viga, et küsimust ei esitatud alla 15aastastele, kes on luteri kiriku liikmed ristimisest saadik.

Küsimusele usu kohta ei soovinud loendusel vastata 2499 läänlast. „Meil ei ole mingit põhjust arvata, et need inimesed oleksid kirikusse mittekuuluvad. Pigem nad ei tahtnud rahvaloendajale oma arvamust avaldada,” nentis Salumäe.

EELK–l oli möödunud aasta lõpu seisuga Läänemaal 6680 liiget, ütles Salumäe. 2003. aastal oli liikmeid 8250, Salumäe sõnul on vähenemine tingitud elanikkonna väljarändest.

Kogudusest lihtsalt välja astujaid praost ei mäleta. On mõned, kes on läinud ära, sest on liitunud näiteks Jehoova tunnistajatega.

„Meie kellegi käes ei ole sellist kraadiklaasi, et mõõta inimese usklikkust,” ütles Salumäe. „Mina ei saa Haapsalu oludes öelda, et uskumine oleks tingimata vähenenud.”

Kui luteri kogudustesse kuulujaid on Läänemaal rohkem kui end loendusel luterlaseks märkinuid, siis õigeusu puhul on vastupidi — tegelikke uskujaid on rohkem kui koguduste liikmeid.

Eesti apostliku õigeusu kirikul on Läänemaal 125 liiget, ütles praost Jüri Ilves. Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku preestri Haapsalus Daniel Lepisku sõnul nemad liikmete arvul silma peal ei hoia, kuid aasta olulisematel teenistustel on kohal umbes 60 inimest.

„Väga palju on neid, kellel side kirikuga ei ole paigas, aga kui neilt küsida, siis nad ikkagi ütlevad, et on õigeusku,” ütles Lepisk.

Ka praost Jüri Ilves nentis, et rahvaloenduse tulemused ei ole absoluutsed, sest kõik usklikud inimesed ei tahtnud oma usulist kuuluvust märkida.

„Oma koguduses ma näen küll kasvu, see on selge,” ütles Ilves. „Miks? Eks kõik otsivad seda, mis oleks meie hingele toiduks. Ju siis õigeusus on leitud sellist toitu.”

Eestiga võrreldes on Läänemaa usuleigem, terves riigis pidas mõnda usku omaks 29 protsenti inimestest. Samas on Eestis seitse maakonda, kus usklike osakaal on suurem, ja seitse maakonda, kus usklike osakaal on väiksem kui Läänemaal.

Terves Eestis on levinuim usk õigeusk. Eestlaste hulgas on levinuim luterlus, kuid kuna venelaste hulgas on tunduvalt rohkem end kindlasse usku märkinud inimesi, siis on ka õigeusklikke arvult rohkem.

Ka Läänemaal on usklikud eestlased enamikus luterlased ja venelased enamikus õigeusklikud. Venelastest märkis end usklikuks 41 protsenti, eestlastest poole vähemad. Seega on ka Läänemaal religioon venelaste seas populaarsem.

Vanade inimeste (65+) hulgas on usklikke umbes neli korda rohkem kui noorte seas (15–29). Eakatest märkis end usklikuks 41 protsenti, noorte hulgast 10 protsenti.

Läänemaa naised on poole usklikumad kui mehed: naistest võttis mõne usu omaks 3137, meestest 1512 inimest.

Läänemaa usuleigeim vald on Lihula, kus usu võttis omaks 17 protsenti elanikest. Enim end usklikuks märkinuid on Vormsis — ligi 30 protsenti.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
vanapagan
vanapagan

nõustun eelnevaga – nu jah pangas olid ka seinapeal juudapresidendi pilt ja panga logo kõrvuti. erakonnad on üle se ehitatud kui kirikud.

Jah
Jah

… see religioon ei ole inimestele sajandite jooksul midagi head toonud. See on tarkade relv nõrgemate alistamiseks! Ka tänapäeval pole asjaolud kahjuks muutunud, sest ka praegu röövitakse nõrgemaid nn jumala heakskiidul…

Üks
Üks

asi tuleks selgeks teha enne kui sellest usuteemast sotti saab-pidevalt käib jutt vaheldumisi usust ja religioonist,aga kas nad käivad siis kuidagi paaris,et kui usun,siis peab see olema mingi religiooniga seotud…või ülepea jumalaga?Uskuda võin ka maaema ja maaisa .Lõpuks on religioonid ju lihtsalt kaubastajad kes võtnud inimese mingi vajaduse ja sellele oma äri püsti pannud.
Ma võin olla näiteks ka puhta vee usku(parem kindlasti kui juutide sõjajumal kelle kristlased kaaperdanud)aga ma ei pea sellepärast kummardama mõnda firmat kes vett plastpudelisse topib ja seda üle poole maakera laiali veab ning selle tegevusega pigem maailma veevarusid kahjustab.

wpDiscuz