0

Lääne Elu paberleht 4. mail

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Joonistanud Ott.
Joonistanud Ott.
Joonistanud Ott.

Haapsalus sõitis auto vastu seina

Ööl vastu neljapäeva oli Haapsalu peatänaval avarii, kus auto sõitis vastu liiklusmärki ja paiskus seejärel vastu majaseina. Kõik kolm autos olnud inimest viidi Tallinna haiglasse. Autot jälitas juba politseipatrull.

Muuseum sai raamatu Katjuša leiutajast

Esmaspäeval andis Vene ajaloolane Aleksandr Gluštško Rannarootsi muuseumi direktorile Ülo Kalmule üle oma 20 aasta töö tulemuse, raamatu II maailmasõja tõsiseima relva Katjuša leiutajast.

Iga kümnes läänlane on tarbinud narkootikume

Läänemaal on Eestis enim inimesi, kes on korra elus proovinud kangeid narkootikume, samas on meil keskmisest poole vähem korduvtarvitajaid.

Miks mulgid rikkaks said?

Majanduskriisi ühe toreda tulemusena on eestlased hakanud Euroopa Liidu asjade vastu rohkem huvi tundma. See tuleb meile ainult kasuks, sest kogu maailm on nii läbi põimunud, kirjutab arvamusküljel Hannes Rumm.

Kangrupesa hittvaibad

Ehte käsitöö– ja kunstikoda alustas 11. käsitöönäituste hooaega Rõude kangrupesas sel talvel kootud kaltsuvaipadega. Kangrupesa naiste looming on nii hinnas, et näituse esimesel päeval osteti ära kaheksa vaipa 30st. Need läksid Norra ja Rootsi ning soomlaste suvekodusesse Läänemaal, ütles Aide Leit–Lepmets käsitöö– ja kunstikojast.

O.T.T kaubakohtumiste algus lükkus edasi

Kuigi Läänemaa O.T.T ehk Otse Tootjalt Tarbijale pidi alustama tööd aprillis, ei ole seda seni juhtunud ja kaubakohtumiste algus lükkub ilmselt juunisse.

Lihula rahvaülikool peab sünnipäeva

15. sünnipäeva pidav Lihula rahvaülikool on toonud Lõuna–Läänemaa elanikele koju kätte kümneid vajalikke ja põnevaid koolitusi. Kuigi kool alustas tegevust sügisel, tähistatakse sel nädalavahetusel sünnipäeva ehtepäevadega Lihula mõisas.

Piiskopid, toomhärrad ja naised linnuses

300 aastat ajalugu, paarsada toomhärrat ja ligi veerandsada piiskoppi — iga nime taga, mis sellest hooajast linnusemuuseumi seinal, on konkreetne inimene. Mõne mehe kohta polegi teada muud kui ainult nimi, teiste kohta teame ka seda, kust ta pärit, kus õppinud või mis ameteid pidanud. „Minu jaoks oli kõige tähtsam sisse tuua inimene,” ütles piiskopilinnuse sihtasutuse juht Ülla Paras näitust „Saare–Lääne piiskopkond. Mälestus 300–aastasest riigist” avades.

Päevikut pidas Lõuna–Läänemaa fotograaf Olev Mihkelmaa.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz