Täna kogunes Tallinnasse viissada inimest üle Eesti, et selgitada välja, milliseid rahvakogu veebilehel tehtud ettepanekuid eelistavad eestimaalased siinsete poliitikaprobleemide lahendamiseks.
Lääne Elu vahendab Rahvakogu jaoks välja valitud ja teemade jägi grupeeritud ettepanekud.
Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal
Kodanikel ja huvigruppidel on mitmeid võimalusi valimistevahelisel ajal poliitikakujundamises osaleda – näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides, võtta avalikult sõna, korraldada meeleavaldusi jne. Siiski taandub see paljuski ühelt poolt osaledasoovija suutlikkusele end erinevates riigiasutustes töös olevate teemadega kursis hoida ja oma ideedele toetust leida ning teiselt poolt avaliku võimu esindajate soovile ja suutlikkusele valitsusväliseid osalejaid kaasata. Palume arutelupäeval osalejatel arutada ja hinnata, kas järgmised Rahvakogus väljapakutud ideed aitaksid kaasa rahva paremale kaasatusele ja laiemale osalemisele poliitikakujundamises.
1. Igapäevase poliitikakujundamise avatus
Huviliste kaasamine poliitikakujundamisse ja õigusloomesse ei ole Eestis küll enamasti kohustuslik, ometi on kodanikel mitmeid sellega seotud õiguseid ja võimalusi. Need on aga sõnastatud mitmes eri taseme õigusaktis ja juhendis, nagu näiteks avaliku teabe seadus, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, Vabariigi Valitsuse reglement, strateegiadokument „Õiguspoliitika arengusuunad“, valitsuse otsusega kinnitatud kaasamise hea tava jne. Seetõttu on info plaanitavate ja töös olevate eelnõude kohta erinevates kohtades laiali ning tihti saavad soovijad nende eelnõudega tutvuda alles menetlemise lõpufaasis. Ei ole selge, milliste õigusaktide puhul on vaja läbi viia avalik konsultatsioon, milles saaksid osaleda kõik soovijad. Tagasiside ettepanekute esitajatele ning võimalused teiste esitatud ettepanekutega tutvuda on juhuslikud ning järelevalve kaasamise hea tava järgimise üle nõrk.
Rahvakogus on välja pakutud idee, et olukorda võiks parandada, kui õigusaktide ettevalmistamist ning avalikkuse osalemisvõimaluse tagamist reguleeritaks sellekohase seadusega.
Küsimus rahvakogul osalejatele: kas pead vajalikuks reguleerida sea- dusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?
1. Jah
2. Ei
Millised oleks muudatuse tõenäolised tagajärjed?
• Suureneb selgus, kuidas toimub õigusaktide ettevalmistamine ja millised on huviliste (nii avalikkuse kui ka kitsamalt huvigruppide) võimalused selles osaleda. Kui info kavandatavate eelnõude ja nendega plaanitavate muudatuste kohta on avalikkusele varakult ja kergesti kätte- saadav ning eelnõude menetlusprotsess läbipaistev, on poolte vahel vähem pingeid ning soovijad saavad sisukamalt panustada. Selle tulemusena võivad paraneda ettevalmistatavate õigusaktide kvaliteet, ühiskonna informeeritus plaanitavatest muudatustest ning sidusus võimu ja rahva vahel.
• Kui avalikkusel ja huvigruppidel on võrdsed ja kergesti kättesaadavad võimalused igapäevases poliitikakujundamises kaasa rääkida, väheneb vajadus selliste erakordsemate osalemisviiside nagu rahvaalgatuse ja rahvahääletuste järele.
• Seadusega ei ole võimalik reguleerida kõiki kaasamise olulisi aspekte (näiteks kaasamise erinevad viisid, osalejale antava tagasiside sisukus), seega ei pruugi seadusest piisata, et tagada kõigi poolte hea koostöö.
2. Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana
2012. aasta novembris alguse saanud Rahvakogu on seni keskendunud viiele konkreetsele Eesti demokraatiaga seotud küsimusele, millele otsiti vastuseid ühisloome meetodil, tuues kokku aktivistide, huvigruppide ja ekspertide seisukohad ning avaliku arvamuse. Selle plaanimine ja elluviimine on toimunud erinevate vabaühenduste, erakondade ja spet- sialistide koostöös, peamiselt vabatahtliku tegevusena eestvedajate põhitöö kõrvalt. On välja pakutud, et Rahvakogus peaks alaliselt saama koguda Eesti inimestelt ideid erinevatel teemadel, neid arutada ja Riigikogule esitada.
Küsimus: millist varianti pooldad?
1. Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi.
2. Näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja Riigikogule esitada.
Millised oleks muudatuse tõenäolised tagajärjed?
• Alaliselt tegutseva ideede kogumise, nende üle arutamise ja Riigikogusse viimise süsteem annaks soovijatele veel ühe võimaluse osaleda poliitikate kujundamises, paraneksid Riigikogu ja inimeste informeeritus ning võimu ja rahva sidusus.
• Igal Eesti inimesel on nagunii õigus algatada arutelusid, kutsuda teisi osalema ja esitada tulemusi Riigikogule. Üksnes vabatahtliku initsiatiivina jääks Rahvakogu tegutsema juhuslikult, sõltudes sellest, kas parajasti leidub neid, kes tahavad sellega tegeleda.
3 Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine Riigikogus
Eestis on seaduse algatamise õigus Riigikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil ja Vabariigi Valitsusel. Samas on igal Eesti kodanikul põhiseaduslik õigus pöörduda ettepanekutega riigi- või kohaliku omava- litsuse asutuse poole. Seadus kohustab asutusi pöördumistele vastama, kuid ei tee seejuures adressaadist ega kirja iseloomust lähtudes vastamise korras vahet. Nõnda puudub Riigikogul seadusega määratud kord kodanike õigusloomet ja poliitikakujundamist puudutavate ettepanekute arutamiseks. Rahvakogus on välja pakutud, et teatud hulga toetusallkirjade (näiteks 25 000) olemasolul peaks Riigikogu temale rahvaalgatusena esitatud ettepanekut arutama.
KÜSIMUS: kas pooldad ideed kohustada Riigiko- gu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?
1. Jah
2. Ei
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa toob?
• Suureneb selgus, mil moel tegeleb Riigikogu rahva esitatud ettepanekutega, mis ilmselt aktiveerib ko- danikke seda võimalust rohkem kasutama. Nõutav toetusallkirjade arv peaks välistama juhuslikud, vähest avalikku huvi pälvivad ettepanekud.
• Suureneksid kodanike võimalused osaleda polii- tikakujundamises valimistevahelisel ajal. Samas võib see kaasa tuua populistlikke ja omavahel vastuolus algatusi, mis võivad ühiskonnas suuren- dada poliitilisi pingeid.
• Allkirjade kogumise kampaaniate käigus paraneb kodanike informeeritus arutlusel olevast küsimu- sest. Riigikogu saaks omakorda rohkem infot ühis- konna ootuste kohta ja võimaluse neile reageerida.
4. Rahvahääletuste lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel
Põhiseaduse järgi on Riigikogul võimalik seaduseelnõusid ja muid riigielu küsimusi panna rahvahääletusele (välja arvatud eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste ja riigikaitse küsimusi, välislepingute kinnitamist ja tühistamist ning erakorralise seisukorra kehtestamist ja lõpetamist). Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Seni on Eestis 1992. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal toimunud üks rahvahääletus, 2003. aastal seoses Euroopa Liitu astumisega. Üks põhjusi, miks Riigikogu on vähe motiveeritud rahvahääletust kasutama, võib olla põhiseaduse punkt, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu lükatakse tagasi, tuleb välja kuulutada erakorralised Riigikogu valimised. Rahvakogus on välja pakutud, et rahvahääletusi tuleks Eestis kasutada senisest rohkem, selgitamaks välja rahva tahet ühiskonnale olulistes küsimustes.
Küsimus: kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?
1. Jah
2. Ei
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa toob?
• Tekiks rohkem võimalusi esitada olulisi küsimusi otsustamiseks rahvahääletusel. Rahvahääletused on demokraatlikes riikides levinud võimu teostamise instrument, mis võib kaasa tuua rahva ja Riigikogu parema sidustatuse.
• Teisalt on oht, et rahvahääletus võib muutuda poliitiliseks mänguasjaks, mida hakatakse kergekäeliselt kasutama varjatud valimiskampaaniate läbiviimiseks.