Erakonnad võivad Eestis raha saada riigieelarvest, liikmemaksudest, üksikisikute annetustest ning tehingutest erakonna varaga. Riigieelarvest rahastatakse eeskätt Riigikogus esindatud erakondi vastavuses valimistel saadud kohtadega. Parlamen- dierakondadele ongi riigieelarveline toetus peamine sissetulekuallikas, moodustades näiteks 2011. aastal u 70-80% tuludest. Erakondade rahastamise juures on oluline, et see oleks aus, läbipaistev ja kontrollitav, nii et rahastajad ei saaks poliitilisi otsuseid mõjutada ning süsteem tagaks ühest küljest erakondade elujõulisuse, kuid samas ka poliitilise süsteemi avatuse. Palume arutelupäeval osalejatel arutada ja hinnata, kuivõrd aitavad neid eesmärke saavutada järgmised ideed.
1. Riigieelarvelisetoetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga
Erakondade riigieelarvelise toetamise mõte on tagada nende professionaalne toimimine ning vähendada rahavõimu mõju poliitika kujundamisele (mida roh- kem sõltuvad erakondade sissetulekud annetustest, seda suurem on võimalus, et keegi üritab endale mee- lepärast poliitikat „osta“). Riigieelarvelise toetuse varjuküljeks on, et see võib vähendada erakondade motivatsiooni tegelda teiste sissetulekuallikate, näiteks liikmemaksudega. Kui toetus soosib liigselt valimistel edukamaid erakondi, hakkab see pärssima teiste võimalusi nendega konkureerida. Teisest küljest toob parlamenti kuulumine erakonnale kaasa kohustusi ja kulusid, mida ülejäänud erakondadel pole.
Eestis finantseeritakse riigieelarvest eeskätt Riigikogus esindatud erakondi ja seda vastavuses valimistel saadud kohtade arvuga (näiteks suurima fraktsiooniga Reformierakond sai 2012 riigieelarvelist toetust ligi 1,8 miljonit eurot, sotsiaaldemo- kraadid veidi üle 1 miljoni). Riigikogust välja jäänud erakonnad saavad konkreetse summa aastas, kui on kogunud vähemasti 1% häältest (9587 eurot) või üle 4% häältest (15 978 eurot). Kokku oli riigieelarveline toetus erakondadele 2012. aastal 5,4 miljonit eurot.
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saa- dud Riigikogu kohtade arvuga.
2. Muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade va- hel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Väheneksid vahed esiteks parlamendierakondade rahastamises ning teiseks parlamenti pääsenud ja ülejäänud erakondade vahel, mis looks väiksema- tele erakondadele mõnevõrra võrdsemad tegutse- misvõimalused. Kui palju konkreetsele erakonna- le riigieelarvest antav toetus praegusega võrreldes muutuks, sõltuks sellest, kui suur hind anda ühele valimistel saadud häälele.
2. Kes tohib erakonnale annetada?
Annetuseks loetakse vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve (välja arvatud vabatahtlik töö). Alates 2003. aastast saavad Eestis erakondadele annetusi teha vaid üksikisikud. Keelatud on anonüümsed annetused, samuti ei tohi juriidilised isikud ehk äriühingud ja mittetulundusühendused loobuda nõuetest erakon- na vastu või loovutada erakonnale turutingimustest soodsamatel tingimustel kaupu või teenuseid. Laenu tohib erakond võtta ainult turutingimustel ja krediidiasutusest. Praegu arutab Riigikogu põhiseaduskomisjon juriidiliste isikute annetuste uuesti lubamist.
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik.
2. Muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa toob?
* Suureneks erakondade võimalike sissetulekuallikate hulk ning seetõttu tõenäoliselt ka erakondade tulud. See tähendab, et võib suureneda annetajatest äriühingute otsene mõju poliitikale.
* Annetuste päritolu kontrollimine muutuks keerulisemaks, sest juriidilise isiku omandistruktuur võib olla keeruline ning võib olla raske tuvastada, kes on tegelik annetaja.
3. Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest
Kehtiva seaduse järgi tuleb erakondadel avalikustada neile annetanud isikute nimed ja isikukoodid. Keelatud on anonüümsed annetused, samuti ei tohi juriidilised isikud ehk äriühingud ja mittetulundusühendused loobuda nõuetest erakonna vastu või loovutada erakonnale turutingimustest soodsamatel tingimustel kaupu või teenuseid. Nende nõuete rikkumise korral tuleb keelatud annetus tagastada annetajale või kanda riigieelarvesse. Samas näitab praktika, et praeguste seaduste põhjal ei ole võimalik erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse andjat ja vastuvõtjat, sellise süsteemi loojaid ning mõjuvõimuga kauplejaid vastutusele (sealhulgas kriminaalvastutusele) võtta.
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud.
2. Muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa toob?
* Kui kehtestatakse karmimad karistused (sealhulgas kriminaalvastutus), on seaduse rikkujaid võimalik ka tegelikult vastutusele võtta. Lisaks annab see avalikkusele signaali, et seadusandja ei talu erakonna ebaseaduslikku rahastamist, ja aitab selliselt kujundada hoiakuid.
* Ebaproportsionaalselt suured rahalised karistused võivad seada ohtu erakondade korrapärase toimimise.
4. Erakondaderahastamise kontrollorgani volituste suurendamine
Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid täidavad erakonnaseaduse nõudeid. Komisjoni ülesandeks on näiteks jälgida, kas annetused on avalikustatud, samuti kontrollitakse valimiskampaania kulude aruandeid. Erakondade tegevus on avalik tegevus ja seega peab avalikkus saama erakondade majandustegevust hinnata ja võrrelda. Erakonnad ja nendega seotud organisatsioonid avalikustavad kõik tulud erinevatest lubatud allikatest (riigieelarveline toetus, annetused, liikmemaksud, tulu tehingutelt erakonna varaga ja ka saadud pangalaen), kuid kogu nende majandustegevust, sealhulgas kulusid, riik ei kontrolli. Nii ei ole avalikkusel võimalik hinnata erakondade kulude põhjendatust.
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid.
2. Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa toob?
* Suurem kontroll sunnib erakondi oma kulutusi põhjendama ja tagab järelevalve erakondade kogu- sissetulekust u 80% moodustava riigitoetuse kasu- tamise üle.
* Tõhusam kontroll võib nõuda riigieelarvest lisaraha.