2

Miks tänavavalgustus põleb Haapsalus tihtipeale valel ajal?

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

Toimetus sai teate, et reede hommikul kell 11 põles Haapsalus veel tänavavalgustus.  Eile õhtul pisut pärast kella kuut oli õues veel üsna valge, aga laternad peatänaval juba põlesid. Miks linn sedaviisi raha raiskab?

Haapsalu tänavavalgustuse hooldaja A & T Elektri juhataja Kalju Aigro jutust selgub, kui väga on vaja uut moodsat tänavalgustussüsteemi.

Haapsalu linna tänavavalgustust ei saa praegu ühest kohast ei sisse ega välja lülitada. Neid alajaamu on linnas 30, kus kell või hämaralüliti lambid põlema paneb ja ära kustutab.

Et hämaralülitite peale ei saa väga loota, on peamine reguleerija programmkell. A & T Elektri töötaja käib kord 10 päeva või kahe nädala järel kõik 30 alajaama läbi ja sätib kella, sest eriti sügisel ja kevadel muutub päeva pikkus lausa viie minuti kaupa. Nädalaga teeb see valge aja juba pool tundi kas pikemaks või lühemaks.

Näiteks laupäeval sättis elektrik kella, mis reguleerib peatänava ja selle lähiümbruse valgustust. Esialgu tuleb seda teha väikese varuga ja kui on veel selge ilm, võibki juhtuda, et väljas on alles suur valge, aga lambid juba põlevad.

Praegu kustuvad peatänaval tuled hommikul veidi pärast kaheksat ja süttivad kl 17.45.

„Parem olgu rohkem valgust kui pimedust,” ütles Kalju Aigro. Hommikul lähevad lapsed kooli ja siis peaksid tänavad valged olema, olgu ilm siis selge või päris pilves.

Kell on üks asi, aga ilm võib päevavalguse pikkust palju mõjutada. Kui on ikka väga pilves, läheb poolt tundi varem pimedaks kui selge ilmaga. Reedel olidki kellad sätitud nii, et valgus süttis kell 18.30. Et ilm oli pilves, oli linn juba kella kuuest pime ja inimesed hakkasid kaebama. Laupäeval sätitigi kellad ümber.

Hämaralüliteid kasutab A & T Elekter varuvariandina, sest need võivad alt vedada. Kui andurile sajab lund või tekib kondensvesi, võivad tuled põlema jääda, kuigi väljas on juba valge, selgitas Aigro.

Hämaraandureid ei saa hästi kasutada ka seetõttu, et kui ühe tänavapoole valgusteid kontrollib ühe alajaama ja teist poolt teise alajaama hämaralüliti, võib juhtuda, et ühel poolel lambid juba põlevad, teisel veel mitte. See oleks inimestele arusaamatu ja tekitaks uusi küsimusi, selgitas Aigro.

Hämaralülitit reguleeritakse tunde järgi, nii on õnneasi, kui saab  kaks lülitit ühel ajal tööle panna. Nende lülitite tundlikkus võib kõikuda veerand tunni piires, nii et kui ühele andurile tundub, et juba peaksid tuled põlema, siis teine võib alles veerand tunni pärast samale järeldusele jõuda.

Nõnda ongi hämaralüliti puhuks, kui programmkellaga peaks midagi juhtuma.

Ent miks teinekord laternad põlevad lausa päise päeva ajal?

Aigro sõnul tehakse seda siis, kui kuskil on mõni lamp läbi läinud, aga pole teada, kus. Siis lülitatakse tuled korraks sisse, et rikkekohta avastada.

„Loodame, et uus investeering pöörab asja õigeks,” ütles Aigro. „Linn pole ju 20 aastat tänavalgustusse raha pannud.”

Kasutamata saastekvoodi müügist Austria riigile saavad seitse Eesti linna uued energiasäästlikud valgustussüsteemid, Haapsalu nende seas.

Haapsalus vahetatakse välja kõik valgustid, mis on vanemad kui viis aastat. Kokku vahetatakse välja 2043 valguspunkti ja valgustus saab ühtse juhtimissüsteemi. Valgustiprojekti kogumaksumus Haapsalus on 3 miljonit eurot, omaosalus on 10%. Töö peab tehtud olema 2014. aasta lõpuks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
elektrik või kõhuvalu
elektrik või kõhuvalu

Küll meil on raske elu. Programmkella ei pea iga nädal kruvima, võiks väheke liitmist ja lahutamist õppida. Hämaralüliti paigalduseks tuleb ka natuke mõelda ja seda saab ka koos kellaga kasutada.

viira
viira

Jube luksus on vaesel ajal valges vigu otsida.Mõni valve mees võiks need tööd ka otsmikulambi valgel ära tegema.Arvake ära mitu valveelektriku Haapsalus on?

wpDiscuz