0

Siiri Ries: Eesti Panga muuseumis saab põnevalt aega sisustada

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Siiri Ries, Eesti Panga muuseumi juhataja

2012. aasta alguses, oma 15. sünnipäeva hakul, avas Eesti Panga muuseum uksed uutes ruumides. Muuseumi uueks asukohaks said ajaloolise Aadlipanga ruumid punases torniga uusgooti stiilis hoones Tallinna südames. Maja ise on juba üle saja aasta vana, kuid säilitanud nii seest kui ka väljast oma esialgse välimuse. Ka muuseumi kolm näitusesaali kannavad sajanditaguseid nimesid – Aadlisaal, Talupojasaal ja varakamber. Kõigis neis on peidus tükike ajalugu, igas saalis tutvustatakse üht keskpangaga seotud valdkonda – Eesti raha ajalugu, raha tootmist ja Eesti Panga tegevust.

Kõik keskpangandusest ja Eesti Panga tegevusest

Euroopas on praegu teravalt päevakorral riikide rahandusmured. See on paljusid inimesi pannud huvi tundma, kuidas toimib tänapäeval finantssüsteem, kuidas on hoitud säästud ja mille pärast tekivad kriisid. Just nendele küsimustele püüab vastuseid anda Eesti Panga muuseumi üks näitusesaal. Külastaja saab läbi mängida võimalused, kuidas tavaliselt finantskriisid tekivad. Samuti on olemas mängud, kus saab majanduse käekäiku prognoosida ja varasid investeerida. Mängude kaudu püüabki muuseum luua arusaamise keskpanga tegevusest. Loomulikult on tegelikus elus seosed palju keerukamad kui mängides, kuid lihtsate seletuste ja skeemide abil on igaühel võimalus kaasa mõelda ja aru saada.

Meie kõigi jaoks on äärmiselt oluline, et raha väärtus oleks võimalikult stabiilne. Vajame kindlust, et saame oma raha kasutada samal moel kui praegu ka ühe, kahe ja viie aasta pärast. Loomulikult ei püsi ükski olukord muutumatuna. Ka hinnad ning raha väärtus võivad mõnevõrra muutuda, kuid oluline on, et see toimuks ootuspäraselt. Eesti Panga (ja euroala keskpankade) peamine eesmärk on hinnastabiilsus. See tähendab, et hinnatõus on paari-kolme aasta vältel 2% või selle ligidal. Selle eesmärgi saavutamiseks täidab Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega mitmeid ülesandeid. Näiteks reguleerime intressimäärade kaudu ringluses oleva raha hulka, jälgime, et arveldussüsteemid töötaksid ladusalt ja hoolitseme selle eest, et kogu pangandus seisaks ja tegutseks tugevatel alustel. Samuti kontrollime, et ringluses olev sularaha oleks turvaline ja kõrge kvaliteediga ning tagame, et inimeste käes oleval rahal oleks kindel tagatis ja hoiame keerulisemate aegade jaoks alati ka piisavat varu.

Muuseumis käsitletakse ka laenamise ja säästmise teemat, mis aitab külastajal loodetavasti paremini otsuseid langetada. Laenamise ja säästmise mängus juhitakse lihtsate küsimuste abil tähelepanu asjaoludele, millele tuleks enne laenamist mõelda. Säästmise ehk raha kogumise puhul on jällegi väga oluline hinnatõusu küsimus või teisiti öeldes inimese kindlustunne, et tema kogutud rahaga saab aastate pärast samamoodi maksta nagu täna. Siinkohal jõuamegi tagasi keskpanga ülesande juurde – hoida hinnatõus mõõdukana. Kui keskpangad hoiavad hinnatõusu ootuspärastes ja kindlates piirides (euroalal on selleks piiriks seatud 2% või selle lähedane tase), siis loovad nad võimalused majanduse pikaajaliseks kasvuks ja arenguks.

Põhjalik ülevaade Eesti rahadest ja raha ajaloost

Eesti Panga muuseum on loomisest alates tegutsenud selle nimel, et Eesti raha ja Eesti Panga ajalugu oleks talletatud võimalikult täielikult ja täiuslikult. Ülevaadet oma kogust on muuseum näidanud kogu tegutsemisaja jooksul kõigile soovijaile, kes on saanud sellega tutvuda kas iseseisvalt või giidiga ekskursioonil.

Uues muuseumis on laiendatud varasemat Eesti raha ajaloo väljapanekut. Nüüd seletatakse, kust on pärit sõna „raha“, milline on olnud raha tähendus läbi aegade, mille pärast raha üldse tekkis ja milliseid rahasid on Eestis kasutatud alates muinasajast. Põhjalik väljapanek asub vitriinides ja sahtlites. Just sahtlites peitubki kõige väärtuslikum.

Taustteavet raha tähenduse ja rolli kohta annab arvutianimatsioon, mis kujutab viikingiaegset kaubavahetust ja Eesti osalemist maailmakaubanduses 9.–10. sajandil. Samuti saab jälgida, kuidas raha paneb rattad käima – ja seda sõna otseses mõttes.

Raha ajaloo keskel on ka Eesti kultuuriloo suurkujud, kes on muu hulgas teada Eestis enne eurot kasutusel olnud kroonidelt. Saali sisenemisel ei tasu ehmuda, kui Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula või teised rääkima hakkavad – lugupeetavad kultuuritegelased peavad omavahel muhedaid vestlusi. Igal juhul tasub nende juures peatuda ja jääda kuulama, mida põnevat on neil oma sajanditetagusest ajast pajatada. Ja malesõbrad saavad vaadata Eesti male suurkuju Paul Kerese tuntumaid malepartiisid. Muide, Keres on ainus maletaja maailmas, kes on jõudnud pangatähele. Siinkohal võime julgustada ka neid, kes malet hästi ei tunne – huvitavat elamust pakub mäng kõigile.

Ja loomulikult räägitakse muuseumis põhjalikult Eesti Pangast ja tema ajaloost. Siin on ülevaade panga asutamisest, juhtidest ja hoonetest. Külastaja võib teha ka virtuaalse ringkäigu Eesti Panga teistes ruumides.

Ajalooline varakamber paljastab tõe raha valmistamisest ja peidab endas päris kulda

Tõepoolest, külastajatele on avatud kunagine Aadlipanga varakamber, kus praegu on ülevaade teemadest, mis on inimesi alati väga huvitanud: millest ja kuidas raha valmistatakse, kas ja kui palju on Eesti Pangal kulda, kuidas teha vahet ehtsal ja võltsitud rahal.

Vanas varakambris on vaatamiseks muuseumi üks tähendusrikkamaid eksponaate – Eesti Vabariigi kuld 1922. aastast. Tegemist on kullakangiga, mis oli kunagi Eesti Panga emiteeritud pangatähtede n-ö tagatiseks, mis aitas hoida Eesti raha kurssi teiste valuutade suhtes. See kullakang on üks osa sõjaeelse Eesti Vabariigi kullavarudest ja toodi Tallinna New Yorgis asuvast USA keskpangast detsembris 2011. Kullakangi pikem lugu koos ajalooliste dokumentide ja kirjavahetusega on nüüd muuseumis kõigile tutvumiseks. Lisaks kullakangi loole on varakambris põhjalik ülevaade sellest, kuidas 1920. aasta algul jõudis Moskvast Eestisse kuld, mille Venemaa pidi Tartu rahulepingu järgi Eestile andma.

Oma teadmisi saab proovile panna metallide kaalumisel. Külastaja saab reaalselt proovida, kui rasked on eri metallid, ja nn pimekaalumise põhjal ära arvata, kas kuld on raskem kui alumiinium või plaatina raskem kui hõbe. Siinkohal võib huvilistele vihjeks öelda, et kuld on palju raskem kui tema kuldselt helklev välimus seda arvata lubaks.

Kulla kõrval on väljas näidised puuvillast – raha ühest peamisest koostisosast. Ilmselt võib see nii mõnelegi lugejale tunduda uskumatuna, kuid rahapaber valmistatakse tõepoolest puuvilla spetsiaalse töötlemise teel. Kuidas paberraha ja müntide tootmine välja näeb, seda saab jälgida lühikeses filmis. Lisaks saab tutvuda põhjaliku materjaliga selle kohta, kuidas ära tunda õiget raha. Videoinstallatsioon ilmestab aga üsna kujundlikult ja võib-olla isegi ehmataval moel seda, kuidas keskajal valerahategijaid karistati. Neid nimelt keedeti õlikatlas … (nõrganärvilistel soovitame selle lõigu muuseumis vahele jätta).

Eesti Panga muuseumis räägitakse kõigest, mis on seotud keskpangaga – Eesti rahast, raha ajaloost, keskpangast, selle tegevustest ja ajaloost. Eesti Panga ja Eesti riigi ajalugu on väga tihedalt seotud ja muuseumi väljapanek annab aimu ka Eesti riigi kujunemise loost. Eelkõige laiendab muuseum silmaringi ja erinevate põnevate tegevuste kaudu saab ka meelt lahutada. Seetõttu loodame, et eriti noored leiavad endale muuseumis koha, kuhu ikka ja jälle tulla, et midagi uut avastada. Tegevust ja vaatamist jagub kõigile, kes tunnevad huvi keskpanga vastu, ja seda ilmselt suisa mitmeks korraks.

***

Eesti Panga muuseum ja muuseumi pood asuvad Tallinnas Estonia pst 11 ja on avatud teisipäevast reedeni kell 12–17 ja laupäeviti kell 11–16. Laupäeviti kell 13 toimuvad muuseumis ekskursioonid. Muuseumi külastamine on tasuta.

Ekskursioonile registreerumiseks või grupiekskursiooni broneerimiseks palume kirjutada e-posti aadressil muuseum@eestipank.ee.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz