26

Kullamaale tuleb ainulaadne taluturg

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Projektijuht Linda Pärnpuu: Kolhoosiaegse kuivati paemüüridest saab keskuse süda. Foto: Katrin Pärnpuu
Projektijuht Linda Pärnpuu: Kolhoosiaegse kuivati paemüüridest saab keskuse süda. Foto: Katrin Pärnpuu

Kullamaale kerkib 600 000 eurot maksev Rändaja keskus, mille esimese etapi ehitus algab tuleva aasta aprillis.

Rändaja keskus, kus peetakse taluturgu, saab kohvi juua ja tualetis käia, kerkib Tallinna–Virtsu maantee äärde, Kullamaa keskuse teepöörakule, kus asetseb lagunenud kuivati.

“Väga huvitav idee, Eestis täiesti uudne ja ainulaadne. Arhitektuuriliselt väga põnev lahendus,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.

“Ehitusprojekt on valmis ja rahastamistaotlus sisse antud,” sõnas projektijuht Linda Pärnpuu.

Kolhoosiaegse, aastaid tagasi maha põlenud, katuseta ja lagunenud ehitise paekivimüüridest saab keskuse süda.

Esimese etapi korras kavatseb Pärnpuu osaliselt taastada ja konserveerida müürid. Osa hoonest saab katuse peale, sinna ehitatakse WCd ja duširuumid, samuti olmeruumid tulevasele turule ja kohvikule.

Tallinna–Virtsu maantee ääres paiknevat WCd saaks kasutada 24 tundi, ütles Pärnpuu.

Müüriga piiratud (ja esialgu katuseta) alal hakatakse pidama taluturgu. Ehitada tuleb ka hoone juurde viiv teejupp, mis laotakse maakivist.

“Ei taha teha sellist hoonet, mis ei oleks pilkupüüdev,” sõnas Pärnpuu.

Kolmanda etapi lõpuks peaks vana kuivati olema üleni katuse all ja mitte lihtsalt katuse, vaid libaja mätaskatuse all.

“Kunagi peavad seal muru pügama ja ringi hüppama jänesed,” sõnas Pärnpuu.

Rändaja keskuse projekt läks maksma 30 000 eurot, esimene etapp maksab ligi 200 000 eurot, koguprojekt 600 000 eurot (käibemaksuta).

Teise ja kolmanda etapi korras tulevad renoveeritud paekivimüüride vahele kohvik-galerii, külmhoone ja turukauba hoiupaigad, müüri taha avatud taluturg, mida eraldab hoonest klaassein. Hoone saab kaks uut, väljaulatuvat tiiba.

Ehituse esimene etapp peab valmima 2014. aasta lõpuks, tulevate etappide ajakava ei ole veel tehtud.

“Päris nii ei saa, et kappadi-kappadi kohe edasi,” sõnas Pärnpuu.

Otse tootjalt tarbijale

Hoonesse kavandatav taluturg hakkab tegutsema samal ajal, kui algab ehitus, 2013. aasta kevadest, on esialgu ainult internetipõhine ja tegutseb “otse tootjalt tarbijale” ehk OTT-põhimõttel. Pärnpuu sõnul koondab veebileht pakkujad ja ostjad ning tegeleb vahendusega.

Veebis tehakse kaupa ja lepitakse kokku, kust saab ostja kauba kätte. Kauba eest tasutakse samuti internetis.

OTT-põhimõttel kauplemine jätkub ka siis, kui turuhoone saab valmis: sealt saab osta ka sularaha eest.

Juba praegu oskas Pärnpuu üles lugeda kümmekond ümbruskonna väiketalunikku, kes oleksid huvitatud taluturul oma kauba pakkumisest, käsitööseltsid peale selle.

Seni pole neil korralikku müügikohta olnudki ja seda on tehtud juhuslikult, näiteks tee ääres auto pealt. “Katsu sa lageda taeva all vihma käes müüa,” ütles Pärnpuu.

Taluturul müüdaks istikuid, talutoodangut (porgand, kartul, kapsas, kaalikas jm), puuvilju, käsitöötooteid, tervisetooteid (taimeteed, käsitööseebid jm).

“Reegel on, et kauba müüja on kuningas, aga ta peab müüma nii head kaupa, et ostja ostaks. Kehva kaupa müüa ei saa,” ütles Pärnpuu.

Rändaja keskuse ehitusprojekti rahastas Leader, ehituseks on raha küsitud PRIA maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise investeeringute programmist.

Tegemist on Kullamaa käsitööseltsi ja Vetisilla OÜ ühisettevõtmisega.
Ehitusprojekti autorid on Martin Kinks ja Margit Valma Karisma Arhitektide OÜst.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kasum
Kasum

on 50% toetusrahast tasku ajada,see ongi kasum:)

eedu
eedu

tasuvus ei huvita kedagi peamine et saaks kiiged üle võõbata ja raha uugama panna ja monumendi enda elutööst teeveerele

Marite
Marite

Milliste valemitega suudetakse sellises mahus toetusi välja ajada, mina aRu ei saa. Kulude ja tulude eelarvest ju ei pääse ka toetuste küsimisel.
Olen koostanud üsna mitu äriplaani ja neist ükski ei ole hakanud tööle Läänemaa kontekstis – siinne ostujõud ja klientuuri suurus on äriplaanide elluviimiseks olnud alla tasuvuspiiri. Seega on need realiseeritud Harju- ja Tartumaal.

toreon
toreon

et on alati valikud halbade ja veel halvemate asjade vahel
no pärnapuudele võib palju halba inkrimineerida
aga kas veel halvemaid asju inkrimineerida, selles kahtlen
seetõttu toetan.
Need kohutavad rahad tulenevad ju tohutust väärtusi loovast tööviljakusest.
Küsimus kus need rahad on ja mis nendega tehakse?
Eks nad kuskile euroopasse akumuleeruvad.
Sealt siis jagatakse neid igatpidi, sh igasuguste meetmete kaudu.
On see halb või hea, et mõned suudavad olla konditsioonis ja saada sealt palukesi.
Kumb on halvem-parem: et saadakse või et ei saada?

nisu
nisu

Taevamanna jagamine euruabist pöörduda sots töötaja poole

Elu nagu Läänes
Elu nagu Läänes

Kohe lähemas tulevikus saame mugava ja uue reisirongiga Tallinnast Ristile (ja edasi Haapsallu). Ristil kõrgub üle maantee suur sild, kust saab otse rabarajale. Kohviku aknast saab mõnusale rabamaastikule. Koluveres suur külastuskeskus, hotell ja restoran rikastele… Kullamaal tee veeres kohvik, taluturg ja miljonipeldik. Üdrumal peen kohvik Tallinna hindadega, üle tee hiiglaslik külaplats koos rahvast kihava turuga. Laiküla Ristis uus, suur a modernne bensiinijaam kohvikuga. Kasaril, Kirblas, Lihulas…. see ja see.
AGA MIKS RAHVAS MAALT MINEMA KOLIB?

syrprais
syrprais

haapsalu rongi asemel tuleb hoopis viimsi trammmmmmmmmmmmm

jokk
jokk

mõttetu üritus. Müüjaid esialgu tuleb kindlasti kuid ostjaid nii palju pole sellises kohas ja nii kaovad müüjadki. Nii, et ei tasu vaeva, välja arvatud see kasu, et ühed varemed saavad selle raha toel korda ja mõni firma mõneks ajaks tööd. Asi seegi…

järjekordne mausoleum tulekul
järjekordne mausoleum tulekul

näed siin on üks üle läänemaailine piloot seda on ju järjekindlast torpedeeeritud ja rahastustes pikalt saadetud aga ilmast grematooriumitest ja väravatest kaugemale mõelda et suudeta. oleks äkki kogu läänemaa äkki käima saanud http://www.turuinfo.ee uuring koos haldusinfraga aga juu siis on läänemaa talunik ei suudagi turuletist enam kaugemale mõelda.

mõnele antakse,
mõnele antakse,

ikka süle ja seljaga seda raha!
Üdruma pood suleti väheste ostjte pärast,nüüd söögikoht samuti kesine Maale mingi miljoneid krooni maksev taluturg ja kemps,-no küsijate üle tuleb otsustajatel ikka tõsiselt arutleda, kas selline ” mäng” on kogukonnale vajalik, või võibki “mäng” nii lihtne olla meie tulevast põlvede arvelt.
Ei ole põhjendatud selle projekti rahastamine!

näiteks
näiteks

haapsalu turg – ca 12000 elanikku ,igapäev kaltsuturg ja ka mõned igapäeva juurvilja müüjad

wpDiscuz