Maaülikooli üliõpilaste Triin Alatalo ja Koit Vilibergi kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti käsitlenud bakalaureusetöös on seni teadmata andmed Järvselja metsades kasvava teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare kohta.
Sookase pikkus on 27,6 m ja diameeter 54 cm, valgel lepal 31 m ja diameeter 32 cm, mustal lepal 33,3 m ja diameeter 63 cm ning harilikul saarel 35,2 m ja diameeter 60,5 cm.
Senine Hendrik Relve poolt mõõdetud kõrgeim must lepp (34 m kvartalil 242 er 5) ja kadakas (14 m, Ahunapalu kalmistul) on hävinenud. Järvseljal mõõdetud harilik pärn (34,5 mm, diameeter 60 cm) jääb Hendrik Relve poolt 2003. aastal mõõdetud kõrgeimale pärnale Partsis (35 m) ainult poole meetriga alla.
Varem oli teada, et Järvseljal kasvab Eesti kõrgeim kuusk (43,1 m, diameeter 71,7 cm), arukask (36,0 m, diameeter 64 cm), mänd (46,6 m, diameeter 67 cm ja harilik haab (40,8 m, diameeter 53 cm).
Üliõpilaste hinnangul on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.
Järvselja õppe- ja katsemetskond on nüüdseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata, teatas Järvselja õppe– ja katsemetskonna metsaülem Priit Kask.
